Eesti Panga nõukogu otsustas eile kanda keskpanga mullusest 34,1 miljoni euro suurusest kasumist 75 protsenti keskpanga kapitali tugevdamiseks ning 25 protsenti riigieelarvesse.
"Eesti Panga nõukogu kinnitatud pikaajalise kasumijaotuse strateegia kohaselt annab keskpank riigile oma kasumist 0-25 protsenti. Nõukogu otsustas anda maksimumi, mida strateegia võimaldab," ütles keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik.
"Kasumieraldis katab muuhulgas Eesti Panga osa tulust, mida euroala keskpangad teenisid möödunud aastal võlakirjade ostuprogrammi raames ostetud Kreeka valitsuse võlakirjadelt," lisas ta.
Eesti Panga kapital suhtena rahapoliitilistesse riskivaradesse on kõige madalam euroala keskpankade seas, märgib keskpank oma teates.
Eesti Panga nõukogu võttis mullu pikaajaliseks sihiks tõsta ligikaudu 3,5 korda kapitali taset, mis tähendab kapitali kasvatamist umbes miljardi euro võrra 1,3 miljardi euroni.
Nõukogu lähtus otsustamisel sellest, et Eesti Panga kapitali suhteline tase peab kasvama euroala keskpankade keskmise tasemeni, kuna ühiste rahapoliitiliste otsuste tegemisel vaadatakse eurosüsteemi kui terviku kapitali ja riskide suhet.
Eesti Pank sai mullu eurosüsteemi ühistegevusest – rahapoliitika ja sularaha emissioon – tulu 51,6 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 20,2 miljonit eurot.
Eesti Pank teenis investeerimistegevuselt eelmisel aastal 8,1 miljonit eurot, aasta varem teenis keskpank 14,7 miljonit. Eesti Panga põhitegevuskulud kahanesid mullu 16,2 miljoni euroni võrreldes aasta varasema 19,4 miljoniga.
Alates 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 123 miljonit eurot.
