Kuigi peamiselt kasutatakse pangakaarte ostude tegemiseks, võetakse regulaarselt pangaautomaatidest ja müügikohtadest välja ka arvestatav kogus sularaha, märkis keskpanga makse- ja arveldussüsteemide osakonna ekspert Tiina Soosalu.
"Keskmine Eesti elanik kulutas esimeses kvartalis Eesti ja välismaa müügikohtades pangakaardiga tasudes kuus umbes 416 euro eest, lisaks 95 eurot e-poodides. Sularaha võeti välja elaniku kohta keskmiselt 184 eurot kuus ja sularaha pandi pangaautomaadi kaudu oma kontole keskmiselt 88 eurot kuus. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes võetakse sularaha elaniku kohta kuus välja 13 euro võrra vähem, müügikohtades maksti seevastu 67 euro võrra rohkem," tõi Soosalu välja.
Keskmine eestimaalane käib pangaautomaadi juures sularaha välja võtmas 1,3 korda kuus, maksab kaardiga 22 korda kuus füüsilises müügikohas ja 3,1 korda kuus e-poes.
"Füüsilistes müügikohtades nii siin- kui ka sealpool Eesti piiri oste tehes jäi igast kümnest eurost üheksa Eesti kaupmeestele. Pangakaardiga tasudes jäeti esimeses kvartalis kuisest keskmisest 416 eurost Eesti poodidesse ja teistesse müügipunktidesse iga kuu ligi 376 eurot, välismaale 40 eurot. Esimeses kvartalis jõuti Eesti pangakaartidega maksma 195 erinevasse riiki üle maailma, kõige sagedamini Soome, Hispaaniasse, Lätti, Itaaliasse ja Rootsi," kirjeldas ekspert.
Üha enam on tema sõnul neid kaardivaldajaid, kes plastikkaarti maksmiseks ei kasuta – mobiiltelefoni, nutikella või -sõrmusega tehti eelmises kvartalis Eestis 16,5 protsenti kaardimaksetest, aasta varem oli selliste maksete osakaal 8 protsendi võrra väiksem. "Välismaal kasutavad eestimaalased digirahakotti veelgi sagedamini – esimeses kvartalis tehti nii juba veerand kõikidest kaardimaksetest, mis on 12 protsendi võrra enam kui aasta varem. Digirahakoti maksete osakaalu kasvatab ka virtuaalkaartide väljastamine, mida mõned pangad pakuvad. Virtuaalkaardi omanikul ei pruugigi plastikust kaarti olla. Virtuaalkaardi saab lisada telefoni või nutikella digirahakotti, näiteks Apple Paysse või Google Paysse, ning sellega saab teha oste nii füüsilises müügikohas kui ka e-poes," selgitas Soosalu.
Ta tõi välja, et järjest rohkem on ka neid kaardivaldajaid, kes on aktiveerinud oma pangakaardi viipemakse võimaluse, mida võimaldavad sisuliselt kõik Eestis välja antud pangakaardid, nagu ka kõik terminalid, mis kaardimakseid vastu võtavad. Kaardiomanikud on märtsi lõpu seisuga viipemakse võimaluse aktiveerinud 82 protsendil pangakaartidest, aasta varem oli see näitaja 4 protsedi võrra väiksem. Aasta jooksul on aktiveeritud viipemaksevõimalusega pangakaartide arv kasvanud 144 000 kaardi võrra. Esimeses kvartalis tehti Eestis 66 protsenti kõikidest kaardimaksetest viibates, aasta varem oli viipemaksete osakaal 9 protsendi võrra väiksem. Välismaal maksavad eestlased viibates veelgi sagedamini – esimeses kvartalis oli viipemaksete osakaal riigipiiri taga 71 protsenti.
"Pangakaardiga makstes jäetakse enamik rahast toitu ja esmatarbekaupu müüvatesse poodidesse, suur osa inimeste rahast kulub ka väljas söömisele, kütusele, elektroonikale, kodutarvetele, rõivastele, ravimitele ja meelelahutusele," lisas ekspert.
Keskmine eestimaalane maksis tema selgitusel eelmises kvartalis pangakaardiga Eesti ja välismaa füüsilistes müügikohtades ja e-poodides kuus keskmiselt 511 euro eest. Sellest kõige enam, 201 eurot ehk 39 protsenti kaardimaksetest, kulus toidu ja esmatarbekaupade ostmiseks. Erinevate tööstuskaupade ostmiseks, nagu elektroonika- ja kodukaubad, sporditarvikud, mööbel, raamatu- ja lillepoekaup, ehte- ja kellapoekaup ja muu selline, kulutati keskmiselt 57 eurot inimese kohta kuus.
Söögikohtades, restoranides ja muudes õhtu veetmise kohtades, sealhulgas ööklubid ja baarid, maksti 45 eurot kuus inimese kohta. Seejuures tellitakse viiendik söögikohtadest ostetavast toidust rakenduste kaudu koju või töökohta. Võrreldes eelmise aastaga tundub Soosalu sõnul huvi väljas söömise vastu olevat kasvanud. Eelmise aasta esimeses kvartalis moodustas rakenduste kaudu koju tellitud kaup 28 protsenti.
"Kütuse ja muude tanklates tehtud ostude eest maksti kuus 36 eurot, ravimitele ja enda ravimisele kulub ühel eestimaalasel kuus keskmiselt 28 eurot – pool sellest summast jääb apteeki, kuid märkimisväärne osa hambaarsti juurde ja prillipoodi," osutas ta.
Võrreldes eelmise aastaga on kulutused kõikides sektorites kasvanud. Erandiks on sae- ja ehitusmaterjalide poed ning tööriistakauplused, kust selle aasta esimeses kvartalis osteti pisut vähem kui aasta tagasi.
Keskmine Eesti elanik ostis eelmises kvartalis ka 4 euro eest lotopileteid või võimaluse osaleda kihlveos. "Tasub märkida, et kuna suurem osa lotopileteid ostetakse pangalinki kasutades, kulutab keskmine Eesti elanik tegelikult lotopiletitele ja kihlvedudes osalemisele ligi 10 eurot kuus," lisas Soosalu.
