13.06.2022 Esmaspäev

Nutitelefoni lahendus suurendaks väikekaupmeeste huvi kaardimaksete pakkumise vastu

Eesti Panga tellimusel sel kevadel väikekaupmeeste seas läbi viidud uuring näitab, et erinevate maksmisvõimaluste pakkumine sõltub peamiselt ettevõtte maksete arvust. Kuigi kaardimakse teenusega ollakse valdavalt rahul, ei paku väikeettevõtjad kaardimakseid eelkõige kulude kokkuhoiu tõttu. Nutitelefonide kasutamine kaardimakseterminalidena suurendaks väikekaupmeeste huvi kaardimaksevõimalust pakkuda.

Ligi pooled väikeettevõtjad toovad peamise põhjusena, miks nad kaardimakset ei paku, välja kulude kokkuhoiu.
Ligi pooled väikeettevõtjad toovad peamise põhjusena, miks nad kaardimakset ei paku, välja kulude kokkuhoiu. Foto: pixabay

Sel kevadel viis RAIT Faktum & Ariko Eesti Panga tellimusel läbi uuringu väikeettevõtetes kaardimaksete pakkumise kohta. Uuringust selgus, et Eestis pakuvad kaardimakseid peaaegu kõik väikeettevõtted, kelle juures tehakse päevas üle 30 ostu. Kui päevane maksete arv müügikohas on väga väike (1–4), on kaardimakse võimaluse kasuks otsustanud alla poole ehk 42% ettevõtetest ja sellisel juhul eelistatakse, et kliendid tasuvad arve alusel pangaülekandega või sularahas.

Ligi pooled väikeettevõtjad toovad peamise põhjusena, miks nad kaardimakset ei paku, välja kulude kokkuhoiu. 42% mainis seda esimese põhjusena ja 22% teise põhjusena. Samuti öeldi, et eraldi makseterminali omamine on tülikas. 42% vastajatel oleks huvi kaardimakseid pakkuda suurem, kui eraldi makseterminali poleks vaja ja terminalina saaks kasutada nutitelefoni, kus on maksete vastuvõtmiseks eraldi rakendus.

Ettevõtte asukoht või asulatüüp kaardimakse pakkumist eriti ei mõjuta. Suuremaid erisusi on aga näha tegevusalade lõikes. Kaardimakset pakuvad valdav osa toitlustusasutusi (98% vastanuist) ning kauplused ja muud müügikohad (84% vastanuist). Seevastu iluteeninduses ning mootorsõidukeid ja muud tehnikat remontivates väikeettevõtetes on kaardimaksevõimalus oluliselt tagasihoidlikum, vastavalt 45% ja 48%.

Ettevõtete seast, kes kaardimakset ei paku, väitsid vaid 9%, et kliendid tunnevad kaardimakse vastu sagedasti huvi, 46% sõnul tuntakse huvi harva ja 45% ettevõtetest väitsid, et kliendid kaardiga maksta ei soovigi. Vaid 1% vastanutest oli ettevõtteid, kelle sõnul eelistavad nad sularahamakseid, et maksustamisele kuuluvat käivet väiksemana näidata. 8% uuringus vastanud ettevõtetest tõi välja, et ostja saab kauba või teenuse odavamalt, kui ta tasub sularahas. See osakaal on mõnevõrra väiksem Tallinnas (5%) ja suurem teistes linnades (12%).

Uuringus vastanutest oli 15% ettevõtjatest varasemalt kaardimakset vastu võtnud, kuid hiljem sellest loobunud peamiselt liigse kulu ning klientide väikese huvi tõttu.

Kaardimaksevõimalust pakkuvad väikeettevõtjad on valdavalt teenusega rahul. Puudustena toodi eeskätt välja lahenduse kulukust (35% nimetab seda peamiseks puuduseks) Kaardimaksete töös esinevaid häireid mainis esimese puudusena 12% vastanuist. Muid põhjuseid, nagu raha aeglane laekumine ja makseterminali kasutamise tülikus, nimetati harva.

Kaardimakse pakkumise kulud on viimase viie aasta jooksul 44% ettevõtete jaoks jäänud samaks, veerand ettevõtjatest väidab, et kulud on kasvanud ja kümnendik, et vähenenud.

Ettevõtjad hindasid kaardimaksete toimimist viiepalliskaalal ning kaardimakse toimimine sai keskmiseks hindeks 3,9, mugavus 4,1. Hinded vastajate erinevates segmentides olid suuresti samad.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255