Eesti Panga täna avaldatud majandusprognoosi järgi kasvab Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) püsihindades sel aastal kaks protsenti võrreldes detsembris prognoositud kolme protsendiga.
Järgmise aasta majanduskasvuks prognoosib keskpank 4,2 protsenti ja 2015. aastaks 4,3 protsenti. Absoluutarvuna ulatuks Eesti SKP keskpanga prognoosi kohaselt sel aastal 17,9 miljardi, tuleval aastal 19,2 miljardi ning 2015. aastal 20,7 miljardi euroni.
Detsembris avaldatud eelmises majandusprognoosis ennustas Eesti pank, et Eesti SKP kasvab püsihindades 2013. aastal kolm ja 2014. aastal neli protsenti.
Eesti majanduse kasvukiirus alaneb 2013. aastal sisenõudluse, eelkõige põhivarainvesteeringute kasvu aeglustumise tõttu. Aeglustumise põhjustavad peamiselt ajutised tegurid, mille välja taandudes ennistub kasv tasakaalulise taseme lähedal. 2014. ja 2015. aastal hoogustub SKP kasv nii sise- kui ka välisnõudluse toel pisut üle nelja protsendi. Madalad laenuintressid, oluliste piiranguteta ligipääs välisrahastamisele ning paranev majanduskliima hoiavad investeerimisaktiivsuse Eestis lähiaastatel kõrgena.
"Kui möödunud aastal vedas majanduskasvu eelkõige sisenõudluse kasv, siis käesoleval aastal sisenõudluse kasv enam nii kiire olema ei saa," ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ajakirjanikele täna majandusprognoosi esitlusel.
Keskpanga kasvuprognoosi muutuse taga on Kaasiku sõnul ka esimese kvartali kesised näitajad, kui majanduse kasvutempo oli väga aeglane. Kuid tänavu esimeses kvartalis aset leidnud tagasilöök majanduses jääb ühekordseks ning võib oodata, et järgnevatel kvartalitel kasv taastub. "Kui me vaatame ekspordi, töötleva tööstuse ja jaekaubanduse arenguid, siis see viitab sellele, et majanduse üldine kasvutendents peaks jätkuma," sõnas Kaasik.
Eesti majanduse tasakaaluline kasvumäär on eelseisvatel aastatel ligikaudu 3,5 protsenti ning seda veab kapitalimahukuse tõus ja tehnoloogia areng, rääkis Kaasik.
Tarbijahindade (THI) inflatsioon aeglustub käesoleval aastal kolme protsendini ning eelseisvatel aastatel hinnatõus leeveneb, märgib keskpank prognoosis. 2014. aasta inflatsioon saab keskpanga prognoosi kohaselt olema 2,5 protsenti ja 2015. aasta inflatsioon 2,7 protsenti. Detsembris prognoosis pank 2013. aasta inflatsiooniks 3,6 protsenti ning 2014. aasta inflatsiooniks 2,4 protsenti.
Suurim hindu kergitav tegur tänavu on elekter, mis moodustab ligi kolmandiku tarbijakorvi kallinemisest. 2014. aastal pole elektri kiiret kallinemist oodata. Samas hakkab prognoosiperioodi teises pooles suurenema kodumaise hinnakomponendi mõju. Palgakulude ülekandumine eelkõige teenuste lõpphinda kiirendab alusinflatsiooni ning tarbijahindade kasvuks kujuneb keskpanga hinnangul 2015. aastal 2,7 protsenti.
Töötuse määr ulatub keskpanga prognoosi kohaselt tänavu 9,2 protsendini, tuleval aastal 8,8 protsendini ning ületuleval aastal 8,5 protsendini.
Kaasiku sõnul langeb üldise tööpuuduse vähenemise taustal ka pikaajaliste töötute osakaal.
Tööturu olukord on jätkuvalt paranenud. Hõivatute arvu tõus on toonud kaasa tööpuuduse kiire vähenemise, kuid hõive kasv on viimase kahe aasta jooksul aeglustunud. Üha enam hakkab hõive suurenemist pidurdama tööealise elanikkonna vähenemine. Seetõttu võib järgnevatel aastatel esmakordselt näha hõive kahanemist vaatamata samaaegselt alanevale tööpuudusele.
Ebasoodne demograafiline areng ehk rahvastiku vananemine ja väljaränne, asetab järjest tähtsamale kohale tööjõus aktiivse osalemise ja tööjõu tõhusa rakendamise. Piiratud tööjõuressursi puhul on peamine võimalus majanduskasvu kindlustamiseks ja lisandväärtusmahukama tootmise poole liikumiseks suurendada tööjõu varustatust kapitaliga ning tõsta töötajate kvalifikatsiooni.
Keskmise brutokuupalga kasvuks ootab keskpank sel aastal 5,1 protsenti, 2014. aastal peaks keskmine brutokuupalk kasvama 6,4 ja 2015. aastal 7,4 protsenti. Detsembri prognoosi kohaselt ootas keskpank 2013. aastal keskmise brutokuupalga kasvuks 5,4 protsenti ning 2014. aastal 6,8 protsenti.
Palgakasv on rajatud tööjõu tootlikkuse suurenemisele ning palgakasv kiireneb eelolevatel aastatel majandusaktiivsuse suurenedes, rääkis Kaasik.
Viimasel kolmel aastal on Eesti majandus keskpanga hinnangul kohanenud kriisijärgse olukorraga. Majandus on langusest taastumise käigus märkimisväärselt korrastunud ning muutunud vähem haavatavaks. Oluline kohanemine on toimunud majapidamiste ja ettevõtete laenukoormuses, mis on suhtena SKP-sse märgatavalt vähenenud. Lisaks annavad majanduse paremast tasakaalustatusest märku jooksevkonto väike puudujääk ning peaaegu tasakaalus riigieelarve, märgib keskpank.
Keskpanga hinnangul on vaatamata majanduse tasakaalustumisele ja vähenenud haavatavusele oluline, et nii avalik kui ka erasektor oleks valmis tulema toime nõrgast väliskeskkonnast lähtuvate riskidega. Peamiselt ohustab Eesti majandust ekspordinõudluse habras kasv.
Edasise majanduskasvu kindlustamiseks on keskpanga hinnangul tähtis, et investeeringud suunatakse tootlikkuse tõstmisesse ning et odava laenamise võimalusega ei kaasneks riskide alahindamist. Soodsa rahastamiskeskkonna ja tugevneva kindlustunde koosmõjul võivad kinnisvarahinnad hakata liialt kiiresti tõusma ning tarbimine võib muutuda ülemäära optimistlikuks. See ohustaks majanduse tasakaalu ning pärsiks pikemaajalist kasvuväljavaadet.
Majandus on keskpanga hinnangul kriisist väljunud ning sisenõudlus elavnenud tänu eksporditulude jõulisele kasvule ning Eesti ekspordi turuosa suurenemisele partnerriikide kaubavahetuses. Eratarbimist ja põhivarainvesteeringuid on toetanud ka madalate intressimäärade tõttu kahanenud laenuteeninduskulud. Erasektori bilansside paranemine on ühtlasi vähendanud kodumaiseid riske finantssektori stabiilsusele ja panganduse tugi erasektori rahastamisele püsib tugev.
Esialgse hinnangu järgi on majanduslangus euroalal väldanud kuus järjestikust kvartalit ning euroala keskpankade koostöös valminud prognoosi kohaselt muutub kasv positiivseks selle aasta jooksul. Euroala 2013. aasta keskmine majanduskasv on siiski negatiivne, -0,6 protsenti, kuid see kiireneb 2014. aastal 1,1-protsendise positiivse kasvuni.
"Euroala on olnud languses kuus kvartalit järjest ning kindlustunne euroalal on olnud püsivalt madal. Samas ootame jätkuvalt, et languse lõpp võiks tulla kätte käesoleva aasta teises pooles ja väike kasv selle aasta lõpus. Järgmiseks aastaks ootame umbes üheprotsendilist kasvu," ütles Kaasik.
Sisenõudluse nõrkuse ning toidutoorme ja energia hinnalanguse tõttu pidurdub inflatsioon euroalal 2013. aastal 1,4 protsendini ja 2014. aastal 1,3 protsendini, jäädes seega madalamaks eesmärgiks seatud kahest protsendist. Vähese hinnasurve tõttu ootavad turud väga madalate intressimäärade püsimist.
Turgudel oodatakse nafta hinna langemist 95 USA dollarini barrelist aastal 2015 ning nafta odavnemine annab olulise panuse inflatsiooni aeglustumisse, rääkis Kaasik.
Valitsemissektori rahandus on Eesti Panga hinnangul jätkuvalt tugev. 2012. aastal oli eelarve puudujääk varem prognoositust väiksem, vaid 0,3 protsenti SKP-st. Samas suurusjärgus puudujääki on oodata ka tänavu. Eelarve tasakaal on saavutatav 2014. aastal ning see vastab riigi eelarvestrateegia eesmärgile.
Range eelarvedistsipliini säilitamine ning nominaalse ülejäägi saavutamine 2015. aastal on vajalikud selleks, et riigil oleks võimalik suurendada reserve, millega negatiivsete riskide teostumise korral majandust tasakaalustada.
Eesti Panga president Ardo Hansson märkis majandusprognoosi esitlusel, et välisnõudluse taastumine on jätkuvalt ebakindel ning see võib ohustada eksportivat sektorit.
"Madalad intressid üheskoos kasvava kindlustundega võivad kaasa tuua liigoptimistliku tarbimiskäitumise ja paisutada kinnisvarahindasid," ütles Hansson. Odava laenamise võimalusega ei tohiks keskpanga hinnangul kaasneda riskide alahindamist ja laenuteenindamise võime ülehindamist.
Samuti võivad struktuurne tööpuudus ja tööjõunappus keskpanga hinnangul põhjustada liigseid palgakasvu surveid, inflatsiooni kiirenemist ning kahjustada seeläbi ekspordi konkurentsivõimet.
Pikemaajalise majanduskasvu kindlustamiseks on Hanssoni sõnul vaja aktiivsete tööturu meetmetega vähendada struktuurset tööpuudust. Piiratud tööjõuressursi juures on peamiseks võimaluseks lisandväärtusmahukama tootmise poole liikumisel tööjõu kapitaliga varustatuse suurendamine ning tööjõu kvalifikatsiooni tõus, märkis Hansson.
