2021. aastal euroalal läbi viidud finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring hõlmas kokku 986 laenudega leibkonda, kes moodustasid 40 protsenti kõigist küsitletud leibkondadest. Laiendades seda kogu Eesti elanikkonnale, oli Eestis laene 248 000 leibkonnal. "Leibkonna tasandil andmed võimaldavad analüüsida Eesti perede finantshaavatavuse jaotust ning hinnata, kuidas intressimäärade tõus on mõjutanud kas siis sissetuleku või muude tunnuste poolest erinevaid leibkondi," märkis Meriküll Eesti Panga blogis.
"Lihtsustatult jagunevad leibkondade kulud tarbimis- ja laenuteenindamiskuludeks," ütles ökonomist ja lisas, et finantshaavatavuse analüüsis lähtuti tarbimiskulude puhul enamasti leibkondade elatusmiinimumist. Kuna analüüsi eesmärk on hinnata leibkondade vastupidavust finantsstressi olukorras, siis võetakse eelduseks väga väike tarbimiskulu, alla mille leibkonnad ei suuda enam laenu teenindamisega toime tulla.
Osal väiksema sissetulekuga leibkondadel on finantsmarginaal negatiivne ehk elatusmiinimumile vastav tarbimine ja laenuteenindamiskulud ületavad sissetulekut.
Läbi viidud uuringust selgus, et Eestis oli selliseid leibkondi 2021. aastal 3,1 protsenti kõigist laenudega leibkondadest. 2023. aasta esimeseks kvartaliks tõusis see osakaal 3,4 protsenidni. "Arvestades, kui järsk oli intressimäärade ja laenuteenindamiskulu tõus, siis võib tunduda üllatav, et leibkondade hulk, kes võiksid oma laenude teenindamisega hätta jääda, kasvas nii vähe," tõdes Meriküll.
Leibkondade sissetulek kasvas 2021. aasta küsitlusperioodist 2023. aasta esimese kvartalini kõigis sissetulekukvintiilides 15–18 protsenti, laenuteenindamiskulu 13–30 protsenti ja tarbimiskulud 42–45 protsenti. "Sissetulek ja tarbimiskulud on suurenenud enam väiksema sissetulekuga leibkondadel ja laenuteenindamiskulu suurema sissetulekuga leibkondadel. Väiksema sissetulekuga peredel on rohkem tarbimislaene ja suurema sissetulekuga peredel kinnisvara tagatisel laene. Kuna intressimäärade tõus mõjutab valdavalt just kinnisvara tagatisel laene, on ka laenuteenindamiskulud kasvanud enam suurema sissetulekuga leibkondadel," ütles ökonomist.
Ta lisas, et kuigi protsentuaalselt on tarbimis- ja laenuteenindamiskulud suurenenud enam kui sissetulek, siis eurodes on sissetulek kasvanud endiselt rohkem kui laenuteenindamiskulu ja arvestuslik elatusmiinimum. See on Merikülli sõnul ka peamine põhjus, miks negatiivse finantsmarginaaliga ja makseraskustes leibkondi on seni lisandunud väga vähe. "Peredel on küll jäänud vähem raha tarbimiseks, kuid seda on olnud piisavalt, et katta nii laenuteenindamiskulud kui ka minimaalsed tarbimiskulud," ütles ta.
Leibkondadel on ökonomisti sõnul olnud laenude teenindamisel seni ilmselt abiks ka varasemalt kogunenud säästud. "Eesti laenuperedel oli 2021. aasta seisuga piisavalt likviidseid varasid, et tagada näiteks ühe kuu laenuteenindamiskulu. Ka netovarasid oli kokku märkimisväärselt, isegi väikseimas sissetulekukvintiilis. Suurema sissetulekuga laenupered on suuremad ning neis on enam kui üks hõivatud leibkonnaliige, mistõttu ei tähenda ühe leibkonnaliikme töötuks jäämine üldiselt väga suurt langust sissetulekutes. Suurema sissetulekuga laenupered on ka nooremad, kuid samas on neil enam ülalpeetavaid lapsi," sõnas Meriküll.
Kokkuvõttes selgub finantshaavatavuse analüüsist, et Eesti laenuperedest on rahaliselt kõige haavatavamad väiksema sissetulekuga leibkonnad, kellel on põhiliselt tarbimislaene. "Intressimäärade tõus ei ole neid kuigivõrd mõjutanud ja nende finantshaavatavus ei ole Euribori tõustes oluliselt kasvanud. Küll aga on intressimäärade tõus mõjutanud suurema sissetulekuga laenuperesid, kellel on põhiliselt kinnisvara tagatisel laene," ütles Meriküll ja lisas, et samas moodustavad laenuteenindamiskulud nende leibkondade sissetulekust suhteliselt väikese osa ja kuigi neil on jäänud intressimäärade tõusu tõttu tarbimiseks väiksem osa sissetulekust, siis pole neil laenude teenindamisega seni üldiselt raskusi tekkinud.
