"Leppisime täna Norra, Islandi ja Liechtensteini kolleegidega kokku jätkata riikidevahelise koostööga, mis siiani on suurepäraselt toiminud," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski pressiteates. "Meie heade partnerite tugi on kiirendanud Eesti arengut väga mitmes eluvaldkonnas, kindlasti väärivad äramärkimist mahukad investeeringud rahvatervisesse, laste vaimse tervise edendusse ja soolise võrdõiguslikkuse tugevdamisse."
Lepingu allkirjastasid Norra Kuningriigi Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Liidu asjade minister Frank Bakke-Jensen, Islandi suursaadik Kristín A. Árnadóttir ning Eesti tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Allkirjastati kaks lepingut, millest üks on Eesti ja Norra vaheline ning teine Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide Liechtensteini, Islandi ja Norra vahel. Tegemist on kolmanda EMP ja Norra toetuste perioodiga alates 2004. aastast, teatas rahandusministeerium.
"Mul on hea meel, et toetuste suurim programm toetab ettevõtluse arengut ja innovatsiooni," ütles rahandusminister Sven Sester. "Valitsus soovib edendada majanduskasvu ja teha väikeettevõtjana tegutsemine lihtsamaks. Maksab meeles pidada, et väikesed ja keskmised ettevõtted annavad kokku tööd kolmveerandile kõigist Eestis töötavatest inimestest," märkis ta.
Norra Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Liidu asjade ministri Frank Bakke-Jenseni sõnul on toetused hea vahend Norra ja Eesti koostöö tugevdamiseks. "Norra ja Eesti ettevõtted, organisatsioonid ja ametkonnad on juba saanud headeks partneriteks tehtud projektide raames. Keskkonnasõbraliku innovatsiooni programm on selle heaks näiteks lõppenud perioodi toetusskeemist. Tuleval perioodil suurendame me veelgi oma panust innovatsiooni ja väikeste ning keskmiste ettevõtete arengusse, mis annab uusi võimalusi Eesti-Norra koostööks digitaalsete, keskkonnasõbralike ja tulevikku suunatud lahenduste loomisel," ütles Bakke-Jensen.
Uuel perioodil on Eestis kavas kuus toetuste programmi. Kodanikuühiskonna programmi elluviija valivad doonorid vabaühenduste sektorist. Projektide elluviimisel investeeritakse konkurentsivõime, küberkaitse, keskkonna ja kliima, tervishoiu, teaduse, hariduse, sotsiaalkaitse, kultuuripärandi ja kodanikuühiskonna valdkondadesse, mille tulemusena paraneb Eesti erinevate piirkondade sotsiaalmajanduslik olukord ning luuakse paremad tingimused majanduskasvuks. Lisaks rahalisele panusele on võimalik koostöö käigus teiste riikidega vahetada kogemusi ja saada teavet, mis omakorda võimaldab Eestil üldiselt paremini kavandada oma majandustegevust.
Valdkonniti jaguneb toetussummast 23 miljonit eurot ettevõtlusele ja innovatsioonile, 18 miljonit eurot kohalikuks arenguks ja vaesuse vähendamiseks, 7,1 miljonit eurot teadusele ja haridusele, 6 miljonit eurot kliimamuutuse leevendamiseks, 4 miljonit eurot kodanikuühisnonnale ning 357 000 eurot sotsiaalseks dialoogiks.
Lisaks Eestile ette nähtud 68 miljonile eurole võib Eesti taotleda projektidele toetust EMP ja Norra finantsmehhanismide piirkondliku koostöö allfondist, mille maht on kasusaajariikide peale kokku 34,5 miljonit eurot.
Võimalus EMP ja Norra finantsmehhanismide toetusi taotleda avaneb tuleval aastal. EMP ja Norra toetuste korraldusasutus on rahandusministeerium.
EMP finantsmehhanismi kogumaht on 1,5 miljardit eurot ja Norra finantsmehhanismi kogumaht on 1,3 miljardit eurot. See teeb kokku 2,8 miljardit eurot, mis on 11,3 protsenti enam kui perioodil 2009–2014. Toetusi antakse Euroopa Liidu 15 riigile Ida-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Norra panustab toetuste kogusummast kokku 97,7 protsenti, Island 1,6 protsenti ja Liechtenstein 0,7 protsenti. Toetuse määr on reeglina kuni 85 protsenti, kuid kodanikuühiskonna valdkonna ja sotsiaalpartnerite puhul võib olla kuni 90 protsenti.
