Eesti kaubaveoautod ning raudtee, mere ja õhutranspordiettevõtted vedasid esialgse hinnangu järgi 2017. aastal kokku 55,2 miljonit tonni kaupa, sellest poole maanteel ja ligi poole raudteel. Veosekäive ulatus esialgse hinnangu järgi 2017. aastal ligi 8,6 miljardi tonnkilomeetrini, teatas statistikaamet.

Eesti kaubaveoautod vedasid esialgse hinnangu kohaselt 2017. aastal ligi 27,7 miljonit tonni kaupa, mis on viiendiku võrra vähem kui 2016. aastal. Peamiselt langes maanteekaubaveo maht teisel poolaastal. Riigisisestel vedudel veeti 21,9 miljonit tonni kaupa, mida oli eelnenud aastaga võrreldes 21 protsenti vähem, rahvusvahelistel vedudel vähenes maht 17 protsenti 5,8 miljonile tonnile. Eesti kaubaveoautode veosekäive vähenes aastaga 13 protsenti ja ulatus 5,9 miljardi tonnkilomeetrini.

Kaubamaht raudteel suurenes mullu 7 protsenti, ulatudes 27,3 miljoni tonnini. Riigisisestel vedudel kasvas kaubavedu 15 protsenti, 18,1 miljoni tonnini, millest enamiku moodustas põlevkivi vedu.

Rahvusvahelistel vedudel veeti 9,2 miljonit tonni kaupa – 5 protsenti vähem kui 2016. aastal. Raudteetranspordi veosekäive vähenes aastaga 1 protsendi võrra, ulatudes 2,3 miljardi tonnkilomeetrini. Rahvusvaheliste raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkauba vedu 7,6 miljonit tonni, import 1,3 miljonit tonni ja eksport 0,3 miljonit tonni. Transiitkauba vedu vähenes endiselt aastaga 5 protsenti, enim vedelate rafineeritud naftatoodete veo vähenemise tõttu. Importkaupa veeti 7 protsenti vähem ja eksportkaupa 23 protsenti enam kui 2016. aastal.

Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2017. aastal 208,3 miljonit sõitjat, sellest enamik maanteel. Maanteel, sealhulgas trammide ja trollidega, oli sõitjaid ligikaudu sama palju kui 2016. aastal, kuid merel, raudteel ja õhus oli sõitjaid mullusega võrreldes rohkem. Veondusettevõtete sõitjakäive ulatus 2017. aastal 5,9 miljardi sõitjakilomeetrini ja kasvas 2016. aastaga võrreldes 9 protsenti.

Bussiveoettevõtted teenindasid 2017. aastal 190,4 miljonit sõitjat, neist 87 protsenti ehk ligi 165,4 miljonit sõitjat linnaliinidel, sealhulgas trammi ja trolliga. Linnatransporti kasutati peaaegu sama palju kui 2016. aastal. Maakonnaliinidel oli ligi 14,9 miljonit sõitjat, mida oli 2016. aastaga võrreldes 5 protsenti vähem. Kaugliinidel vähenes reisijate arv 3 protsenti 4,1 miljonile sõitjale ja rahvusvahelistel liinidel kasvas reisijate arv ligi 1,4 miljoni sõitjani. Maanteetranspordi sõitjakäive ulatus 2017. aastal ligi 2,9 miljardi sõitjakilomeetrini, vähenedes riigisisestel vedudel 6 protsenti ja suurenedes rahvusvahelistel bussivedudel 7 protsenti.

Eesti mereveoettevõtted vedasid 2017. aastal 9,4 miljonit sõitjat, mis on 3 protsenti enam kui 2016. aastal. Riigisisestel merevedudel veeti 2,5 miljonit sõitjat ja rahvusvahelistel vedudel ligi 7 miljonit sõitjat, kasvades aastaga vastavalt 7 ja 2 protsenti. Aastaga suurenes meretranspordiettevõtete sõitjakäive 13 protsenti, ulatudes 2017. aastal ligi 1,3 miljardi sõitjakilomeetrini. Rahvusvahelised veod andsid 98 protsenti sõitjakäibest.

Mullu veeti raudteel 7,4 miljonit sõitjat, mis on 7 protsenti rohkem kui 2016. aastal. Riigisisestel raudteevedudel kasvas sõitjate arv 7 protsenti 7,3 miljonini ja rahvusvahelistel vedudel 4 protsenti 107 400 sõitjani. Aastaga suurenes raudteetranspordi sõitjakäive 16 protsenti, ulatudes 2017. aastal 366,7 miljoni sõitjakilomeetrini.

Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2017. aastal 946 700 sõitjat, mis on koguni 66 protsenti enam kui 2016. aastal. 61 protsenti sõitjatest veeti regulaarlendudel. Aastaga kasvas õhutranspordiettevõtete sõitjakäive 38 protsenti, ulatudes 2017. aastal ligi 1,3 miljardi sõitjakilomeetrini.

Eesti veondusettevõtete andmed on kogutud ja avaldatud, lähtudes ettevõtte põhitegevusalast. Ettevõtte põhitegevusala on määratud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi: maismaaveondus ehk raudtee- ja maanteetransport, veetransport ja õhutransport.