Transport ja tööstus on energiahindade muutuse suhtes kõige haavatavamad majandussektorid Balti riikides, kõige vähem haavatavad sektorid on põllumajandus, kalapüük ja metsamajandus ning ehitus, selgub KPMG uuringust Baltimaade majanduse haavatavuse kohta energiahinna muutustest. Seejuures on Läti transpordisektor mootorikütuse hinna tõusu suhtes palju tundlikum kui teiste Balti riikide transpordisektorid, kuna kütuse maksumuse osa sealse transpordisektori üldises kulustruktuuris on ligikaudu 20% suurem kui Leedus ja Eestis.
Uuringus vaadeldi energiahinna muutumise kolme stsenaariumi: optimistlikku, realistlikku ja pessimistlikku. KPMG lähtus eri energialiike hõlmava analüüsi realistlikus ehk põhistsenaariumis eeldusest, et kütusehinnad tõusevad aastatel 2011–2016 kokku 25%, soojusenergia hinnad 19% ja elektrienergia hinnad 13%.
Uuringu põhjal on Eesti majandussektorid kõige stabiilsemad Balti regioonis, kõige vähem haavatavad globaalsetest majandustrendidest ja energiahinna tõusust. Läti jääb teistest Balti riikidest kaugele maha. Uuringus vaadeldud Leedu majandussektorite kasumlikkus on hea, kuid aastate lõikes on tulemused väga muutuvad.
KPMG Baltics OÜ juhtivaudiitori ja energiasektori juhi Eestis Indrek Alliksaare sõnul mõjutab kolmest Balti riigist energiahindade tõus kõige enam Lätit ja suhteliselt vähem Eestit. "Näiteks on tööstussektori rentaablus Eestis 4,5 korda kõrgem kui Lätis ja kaks korda kõrgem kui Leedus. Samas on energia tarbimise intensiivsus kõigi kolme riigi tööstussektoris sarnane, mis räägib sellest, et Eesti tööstussektor töötab märgatavalt efektiivsemalt kui teistes Balti riikides," kommenteeris ta.
Kõigis kolmes Balti riigis ületas kulude kasvu määr aastatel 2006–2010 müügitulu kasvu, mis viitab KPMG hinnangul sellele, et piirkond tervikuna on üsna tundlik energia hinna kerkimisest tuleneva võimaliku kulude kasvu suhtes. Leedus oli müügitulu kasv sel perioodil 5,8%, Eestis 5,4% ja Lätis 1,25%, kulud kasvasid neis riikides aga vastavalt 8,2%, 5,6% ja 2,5%.
Läti põllumajanduse, kalapüügi ja metsamajanduse sektori kasumlikkus on Eesti ja Leedu vastavatest sektoritest kaks–kolm korda suurem. Seda võib KPMG sõnul seletada viimasel kolmel aastal järsult suurenenud metsaraiega Lätis, mis võimaldas ära kasutada kütuseks mineva biomassi hinnatõusu Skandinaavias ja suurendada seega sektori kasumlikkust. See muudab selle sektori Lätis kõige vähem tundlikuks energia hinnatõusu suhtes. Samas võiksid Eesti ja Leedu metsamajandusettevõtted kaaluda metsaraie koguste tõstmist, et suurendada oma riigi põllumajanduse, kalapüügi ja metsamajanduse sektori kasumlikkust.
BNS
