"Kõik Venemaa suuremad finants- ja tööstusgrupid, kes tegelevad energeetika, väetiste, transiidi, logistikaga jne, on juba niigi Eestis. Kes tahtis Eestisse raha paigutada, see on seda juba teinud," ütles Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu asepresidendi ametit pidav Jurgens.
Tema hinnangul "ei oma Venemaa ettevõtluse jaoks erilist tähtsust, kas Eestis on kasutusel euro või kroon". "Asi ju pole valuutas," märkis Jurgens.
Ta ei välistanud, et eurotsooniga liitumine annab Eestile "mingisuguse sünergilise efekti". "Arvan, et eurotsooni astumine ei olegi lõpuks halb. Sellisesse süsteemi kuuluda on ilmselt parem kui mitte kuuluda. Kuid euro kasutuselevõtuga muutub Eesti desuveränisatsioon lõplikuks. Eesti riik kaotab rahvusvaluutaga manipuleerimise instrumendi, mis kitsendab riigi võimalusi," ütles Jurgens BNS-ile.
Tema hinnangul aitaks Eesti-Vene majandussuhete arengule kaasa see, kui "Eesti kõrgemad ametiisikud loobuksid mõnevõrra üleolevast toonist Venemaa suunal". "Praegu kaotab Eesti selle tõttu oma konkurentsieeliseid. Ärimehed võivad ju olla praktilise meelega inimesed, kuid teie riik ei ole nii ahvatlev ja väärtuslik turg, et Venemaa ettevõtjad ei märkaks Eestis heasoovlikkuse puudumist Venemaa suhtes," sedastas Jurgens.
Jurgensi juhitav kaasaegse arengu instituut tegeleb muu hulgas rahvusvahelise energiakoostöö õigusbaasi kujundamisega, samuti Venemaa ja Euroopa Liidu suhete analüüsi ja kujundamisega. Instituudi hoolekogu juhib Venemaa president Dmitri Medvedev. Nõukogu liikmete hulka kuuluvad ka näiteks majandusarengu minister Elvira Nabiullina ja presidendi abi Arkadi Dvorkovitš.
BNS
