"Olen selle poolt, et annaksime ka Eesti mikroettevõtetele – aga mitte mõne töötajaga holdingutele või logistika jne ettevõtetele – samaväärseid maksusoodustusi. Olen pettunud, et meil sellist võimalust siiamaani toetatud ei ole," ütles LHV Panga analüütik Heido Vitsur lehele.
"Kahtlemata oleks ka Eestis kohane stimuleerida väikeettevõtlust maksusoodustustega, kuna ettevõtluse alustamine on praegu Eestis selgelt liiga kulukas," märkis konsultatsioonifirma KPMG Baltics maksuvaldkonna juht Joel Zernask lehele. "Läti näidet ei ole kindlasti vajalik kopeerida, kuid maksusoodustusi, eeskätt tööjõumaksude vallas, oleks kindlasti tarvis," lisas ta.
Ka maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis ütles, et Eesti võiks kaaluda midagi sarnast Lätis kehtestatule. "Alustada saaks lihtsamalt, näiteks tõsta käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära 16 000 eurost suuremaks. Selleks on vaja küll küsida Euroopa Liidult erandit, aga Läti küsis ja sai. Ka võiks alustavatele ettevõtjatele anda sotsiaalmaksusoodustusi," rääkis ta.
Aprillis otsustas Läti seim täpsustada ja pikendada väikeettevõtete loomist lihtsustavat seadust. Lätis kehtib mikroettevõtetele, mille käive on 7000–100 000 eurot, esimesel kolmel aastal 9-protsendine maks, neljandal aastal kasvab määr 12 protsendini. Tulu-, sotsiaal- ega töötuskindlustusmakset sellised ettevõtted eraldi arvestama ega maksma ei pea.
Mikroettevõtte staatuse saamiseks ei tohi töötaja tulu ületada 700 eurot kuus, käive ületada 100 000 eurot ega töötajate arv ületada viit.
