"Komisjon andis rahandusministrile volitused kinnitada 20. juunil toimuval EL-i rahandusministrite kohtumisel EFSF-i raamlepingu ja ESM-i lepingu eelnõud, mis on kavas allkirjastada 24. juunil toimuval Euroopa Ülemkogul. Mõlemad otsused tulevad Eesti-poolsete kohustuste kinnitamiseks ka riigikogu täiskokku," ütles komisjoni esimees Taavi Rõivas riigikogu pressiteenistuse vahendusel.
Rõivas lisas, et abipakettidega liitumine on olnud komisjonis arutluse all juba pikemat aega ja komisjonil on sellest põhjalik ülevaade.
Ta kinnitas, et praegu ei ole päevakorras Kreekale laenu andmine, vaid liitumine laiema abipaketiga. "Kreekale laenuandmine otsustati juba enne, kui Eesti liitus eurotsooniga. Küll aga osaleb Eesti EFSF-i kaudu laenu andmises Portugalile," ütles Rõivas.
Möödunud nädalal esitas rahandusminister Jürgen Ligi kabinetinõupidamisel valitsusliikmetele informatsiooni Eesti liitumisest EFSF-i ning ESM-iga. Sel nädalal peaks teema olema ka valitsuse istungil.
EFSF-i uue raamlepinguga garanteeriv summa on kuni 726 miljardit eurot, mis tagab 440 miljardi euro suuruse laenu andmise võime. EFSF-i aktiivne tegutsemine lõpeb 2013. aasta juunis ja edaspidi tegeleb võimalike toetusprogrammidega ESM. Eesti maksimaalne EFSF-i võlakohustuste põhisumma garantii on 1,995 miljardit eurot.
ESM-i lubatud kapitali maht on 700 miljardit eurot ja sellest maksavad osanikud sisse 80 miljardit. EFSM-i ja ESM-i summaarne väljastatavate laenude maht ei ületa 500 miljardit eurot. See põhimõte reguleerib laenumahtu üleminekuajal, mil EFSF-i laenuprogrammid ei ole veel lõppenud.
Eesti osaluse suurus ESM-is on 0,186 protsenti ja Eesti sissemakstav kapital ESM-is on 148,8 miljardit eurot. EFSF-is peaks Eesti osalema alates 1. jaanuarist 2012 ning ESM-is, mis võtab EFSF-i ülesanded üle, alates 1.juulist 2013.
