Kui Eleringi koostatud mullune Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne ütles, et Eestis võib tekkida tiputarbimise katmiseks vajalike tootmisvõimsuste puudujääk 2016. aastal, siis äsja ilmunud aruande järgi on tähtajaks aasta 2020.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi selgitas teisipäeval ajakirjanikele, et tänavu 7. jaanuarist kehtima hakanud EL-i tööstusheitmete direktiivi alusel on võimalik Narva elektrijaamades aastatel 2016–2023 täiendavalt kasutada nelja renoveerimata plokki, millega Elering eelnevates prognoosides ei arvestanud. Direktiiv lubab plokke antud perioodil kasutada 17.500 tundi.
Aruande järgi on 2016. aastast alates võimalik Narvas kasutada aastaks 2015 uute filtritega rekonstrueeritud plokke võimsusega 658 megavatti, teiseks on võimalik kasutada olemasolevaid rekonstrueeritud plokke võimsusega 362 megavatti ja kolmandaks saab käidelda vastavalt direktiivile piiratud kasutustundidega plokke võimsusega 636 megavatti. Seega on Narvas alaliselt kastuatavat võimsust 1022 megavatti ja piirangutega kasutatavat võimsust 1658 megavatti.
Eestis kehtiva võrgueeskirja järgi esitavad kõik elektritootjad süsteemihaldurile ehk Eleringile iga aasta 1. septembriks andmed järgmise 10 aasta kohta elektrisüsteemi piisavuse varu hindamiseks. Praeguse seisuga on aastate 2011–2020 lõikes Eleringi informeeritud etteplaneeritava tootmistsükliga tootmisvõimsuse suurenemisest kuni 847 megavati ulatuses, samas on planeeritud võimsuste sulgemist ja vähenemist oodata kuni 994 megavati ulatuses, arvestamata tööstusheitmete direktiivist tulenevaid leevendusmeetmeid, seisab aruandes.
Lisanduvate võimsuste hulka on märgitud ka kaks Eesti Energia kavandatavat Narva uut energiplokki, mõlemad 270-megavatise võimsusega. Uusi tootmisseadmeid lisandub ilma Narva plokke arvesse võtmata kuni 307 megavatti.
Samas seisab aruandes, et kõiki ettevõtete plaanitavaid elektritootmisseadmeid, mis on süsteemihaldurile esitatud, ei saa arvesse võtta kui kindlaid elektritootmisseadmete ehitusotsuseid. Stsenaarium, mille järgi jagub Eestis tootmisvõimsusi aastani 2020, ei ole arvestanud kahe uue Narva ploki rajamisega, küll on aga sealhulgas plaanitavad 307 megavatti ja direktiivist tulenevad leevendusmeetmed.
Veskimägi märkis, et 2016. aastal on regioonis piisavalt tootmisvõimsusi, iseküsimus on hinnas. Näiteks värskes Eleringi aruandes pole arvestatud Saksa tuumajaamade sulgemisega, mille mõju läbi Skandinaavia ka Baltikumini võib jõuda.
