Eesti Panga finantsstabiilsuse ülevaatest selgub, et enam kui kümnendikul majapidamistel on eluasemelaenu jääk tagatisest suurem.
"Probleemiks on see eelkõige eluaset vahetada soovivatele laenuvõtjatele," kommenteeris keskpanga asepresident Madis Müller Eesti majanduse ja finantssektori viimase aja arenguid tutvustaval pressikonverentsil.
"See ei ole probleemiks kui suudetakse laenu teenindada," lisas ta.
Täpset võrdlusmaterjali varasemaga Eesti Pangal ei ole, kuna selle kevade finantsstabiilsuse ülevaates uuriti seda teemat esimest korda.
Kaudse hinnangu laenujäägist väiksema tagatise osakaalu kohta andis Eesti Pank oma 2011. aasta kevade ülevaates. Toona oli hinnanguliselt ligi kolmandiku laenuvõtjate laenu ja tagatisvara suhtarv kõrgem kui 100 protsenti.
Ühtlasi märgib pank oma ülevaates, et laenu võtnud majapidamiste puhvreid on varasemaga võrreldes suurendanud sissetulekute kasv ja baasintressimäärade langus.
Laenukohustusi omavatest majapidamistes oli mullu rahalisi sääste Eesti Panga andmetel ligi 56 protsendil. Kõiki majapidamisi arvesse võttes oli vastav näitaja ligi 50 protsenti.
"Sääste on pigem majapidamistel, kus on laene, neil on ka võimalik raha kõrvale panna. Laenu võtavad pigem suuremate sissetulekutega majapidamised," selgitas Müller.
Rahaline sääst on raha ülejääk pärast esmavajalikke kulutusi toidule ja eluasemele ning laenumakseid. Alates 2008. aastast on Eesti Panga andmetel säästud langustrendis.
Panga ülevaatest nähtub ka, et nõrgale väliskeskkonnale vaatamata on ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime paranenud. Viivislaenude osakaal jääb tänavu 3,3 protsendi tasemele.
