Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt suureneb taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 40 protsendilt 45 protsendini kogu Euroopa Liidus toodetavast energiast. Koda peab eesmärki tõstmist positiivseks, sest taastuvenergial on oluline roll energiasõltumatuse tagamisel ning just praeguses keerulises julgeolekuolukorras on energiasõltumatuse tagamisega tegelemine äärmiselt vajalik.
Lubade taotlemise protsess peab muutuma kiiremaks
Ettevõtluse seisukohalt on äärmiselt positiivne muudatus taastuvenergiajaamade rajamiseks vajalike lubade taotlemise protsessi lühendamine. Nimelt tekib kava kohaselt liikmesriikidele kohustus määrata enda mere- ja maismaaterritooriumil piirkonnad, millel on suur taastuvenergia potentsiaal, ning neile aladele taastuvenergiajaama rajamise korral on loamenetluste tähtajad ligikaudu poole võrra lühemad võrreldes praeguste loamenetluse tähtaegadega. Praktikas tähendab see, et kui praegu on loamenetluse kestus mõnel juhul kaks aastat, siis komisjoni kava kohaselt lüheneb see ühele aastale. Seega on tegemist märkimisväärse halduskoormuse vähenemisega ettevõtjate jaoks.
Päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu kohustus vajab täpsustamist
Kavas on lisaks taastuvenergia eesmärkide kirjeldamisele toodud välja ka uutele hoonetele laienema hakkav kohustus paigaldada neile päikeseenergiaseadmed. Täpsemalt hakkab selline kohustus kehtima kõigile peale 2026. aastat valmivatele üldkasutatavatele hoonetele ja ärihoonetele, milles on kasulikku põrandapinda vähemalt 250 ruutmeetrit ning 2027. aasta lõpuks peavad päikeseenergiaseadmetega olema varustatud ka kõik olemasolevad üldkasutatavad hooned ja suuremad ärihooned, milles on kasulikku põrandapinda vähemalt 250 ruutmeetrit. Samuti laieneb see kohustus kõigile eluhoonetele, mis valmivad pärast 2029. aastat.
Lähtuvalt Eesti olukorrast esitas kaubanduskoda päikeseenergiaseadmete kohustuslikkuse osas kaks tähelepanekut. Esiteks on Eestis piirkondi, kus elektrivõrgu võimsus pole piisav selleks, et võtta vastu uusi taastuvenergiavõimsusi. Seetõttu võib kaubanduskoja hinnangul tekkida olukord, kus päikeseenergiaseadmetest pole kasu, kuna elektrivõrk pole suuteline toodetavat energiat vastu võtma. Samuti juhtis koda tähelepanu, et teatud juhtudel on hooned asukohas, mis ei ole soodne päikeseenergia tootmiseks. Näiteks kui hoone asub puude varjus, siis on küsitav, kas on mõistlik kehtestada kohustuslikus korras nõue, et hoonel peab olema päikeseenergiaseade. Seega peab koda oluliseks, et teatud juhtudel peab olema võimalus kalduda kõrvale kohustulikust päikeseenergiaseadme nõudest.
Kava jõustub ettepaneku kohaselt kahekümnendal päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Kava täpne jõustumisaeg ei ole hetkel teada.
