Eesti on seadnud eesmärgiks toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui on Eesti aastase tarbimise kogumaht. Taastuvenergia kiirema arendamise põhifookus on tuuleenergial ning kiirendada soovitakse juba arenduses olevaid projekte.
Peaminister Kaja Kallase sõnul vajab energiakriisi lahendamine otsustavaid samme. Oluline on taastuvenergia tootmisele kiiremini üle minna ja plaanitud projektid ellu viia.
„Taastuvenergia arendamine aitab vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest, suurendada hajusa elektritootmise kaudu energiajulgeolekut ning vähendada keskkonnasaastet,“ märkis Kallas. „Hetkel on esmatähtis saada kännu tagant lahti praegused projektid, et arendused saaksid hakata roheelektrit kiirelt võrku andma. Selleks tuleb tuuleparkide rajamisega seotud menetlusprotsesse oluliselt lihtsustada ja kiirendada. Seejärel peame keskenduma pikematele lahendustele ning selgitama välja alad, kuhu on tuuleparke võimalik lihtsamini arendada.“
Peaminister Kallas märkis, et taastuvenergia osakaalu tõstmine on oluline ka elektrihindade alla toomisel. „Taastuvatest allikatest toodetud elekter on ja jääb alati tunduvalt soodsamaks kui fossiilsetest kütustest toodetud elekter.“
2030. aastal 100%-lise taastuvenergia eesmärgini jõudmiseks peab Eesti elektrisüsteemis ligikaudu 7 teravatt tonni fossiilkütustel põhinevat elektrit asendama taastuvenergia allikatega. Selleks vajab Eesti juurde ligi 1 gigavatt tuuleenergiat merel ja 1 gigavatt tuuleenergiat maismaal. Samuti tuleb jätkata nii päikeseenergia kui selle salvestamisvõimsuse kiire arendamisega.
Riigihalduse minister Riina Solman kinnitas, et peamine takistus taastuvenergiasse investeerimisel on olnud pikk menetlusprotsess. „Tuulikuid ei saa iialgi püsti, kui asjaajamine erinevates etappides venib ja selline olukord ei ole rahuldav ei riigile, taastuvenergiaparkide arendajatele ega ühiskonnale tervikuna. Seetõttu muudame planeerimisseadust, et tuuleparke oleks võimalik kiiremini planeerida,“ selgitas minister.
Samuti soovib riik Solmani sõnul igakülgselt toetada ka kohalikke omavalitsusi. „Täna puudub enam kui pooltel valdadel taastuvenergeetika planeerimise võimekus. Siin tuleme appi ja plaanime luua rahalise meetme, et omavalitsused saaksid tuuleparkide kavandamiseks palgata pädevaid spetsialiste või osta teenuse sisse,“ sõnas ta. „Lisaks toetame pooleliolevate planeeringutega jätkamist. Kiirendame menetlust, tõhustame riigiga koostööd ning palkame ministeeriumisse hädavajalikud inimesed, kes nõustavad omavalitsusi ja korraldavad riigi tuuleparkide planeeringute koostamist.“
Riigikantselei rohepoliitika koordinaatori juhtimisel auditeeriti augustis planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsess, et leida viise, kuidas taastuvenergiaprojektide elluviimist kiirendada. Asjaajamise kiirendamiseks tuleb välja töötada õigusaktide muudatused, mille aluseks on lisaks läbiviidud auditile ka turuosaliste tagasiside.
