Eelnõu järgi on eraldatakse sellest 1,28 miljonit eurot lisalaeva "Regula" suviste lisaühenduse tagamiseks Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil.

Prognoositud ühistranspordi eelarve puudujääk 2024. aastal on kokku 19,8 miljonit eurot, millest 1,6 miljoni euro katmise korraldab ministeerium.

Alates 2020. aastast on ühistranspordi baaseelarve külmutatud ning eelnevate aastate ühistranspordi toetuse puudujääki on rahastatud nii eelarve lisavahenditest kui ka valitsuse reservist.

Ühistranspordi korraldamiseks sõlmitud avaliku teenindamise lepingud vedajatega on pikaajalised ning liiniveo toetamisel arvestatakse eelmiste aastate tegelikke kulusid ja tulusid ning samuti tarbijahinna muutumist.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium on analüüsimas ka võimalusi riigipoolse dotatsioonivajaduse vähendamiseks, sh ka indekseerimise mudeliga jätkamise otstarbekust.

Maanteeamet sõlmis ühistranspordikeskustega ning Hiiumaa ja Saaremaa vallavalitsustega halduslepingud 2018. aastal, mille alusel on korraldanud avalikke maakonna- ja kaugliine.

Ühistranspordikeskused ja saarte kohalikud omavalitsused on taotlenud ministeeriumilt lisarahastust, et katta suurenenud liinikilomeetri hinnad, täiendavad veomahud, piletimüügisüsteemide kulud ja bussijaamade kasutamise kulud.

Käesoleval aastal hakkavad kehtima uued lepingud kõigil kolmel siseriiklikul lennuliinil. Siseriiklikel lennuliinidel kehtivates avaliku teenuse osutamise lepingutes ei ole ette nähtud teenuse maksumuse indekseerimist, küll on vedajatel õigus taotleda lennukikütuse hinna ja lennujaamatasude tõusu kompenseerimist.

2023. aastal tõstis Tallinna lennujaam lennujaamatasusid, mille kasv tuleb vastavalt kehtivatele lepingutele vedajatele hüvitada.

Reisijate veol kehtib 2023. aasta 1. juulist otseleping AS-iga Eesti Liinirongid (Elron). Otseleping kehtib 10 aastat ning peab katma riikliku tellimusega tellitava veomahuga seotud kulud osas, mida Elron piletituludest tagasi ei teeni. Lisaks kaetakse regionaal- ja põllumajandusministeeriumi eelarvest Elroni kasutuses olevate diiselrongide kapitalirendi kulud.

Riikliku toetusega kaetakse Elronile ka raudteetaristu kasutustasud, seda nii AS Eesti Raudtee kui AS Edelaraudtee taristul. Kaubaveomahtude järsu languse tõttu on AS Eesti Raudtee peamiseks omatulu allikaks saanud reisirongiliikluse eest tasutav kasutustasu.

Lisaks on tehtud ja tehakse jätkuvalt suuremahulisi investeeringuid taristusse just reisijateveo kvaliteedi tõstmiseks. Kõik see tõstab taristuettevõtja kulutusi ning koos reisirongiliikluse mahu suurenemisega suurendab ootusi laekuva kasutustasu suurusele.

Riigieelarves on baastasemena AS Eesti Raudtee kasutustasude katmiseks aastaid arvestatud 13 miljoni euroga. 2024. aastal tõusid tasumäärad Elronile AS Eesti Raudtee võrgustikul 2 miljoni euro võrra võrreldes baastasemega. Aastaks 2025 ootab AS Eesti Raudtee sellele lisaks veel 3,4 miljoni euro võrra suuremat tasu.