Erikomisjoni esimees Aivar Sõerd ütles, et haigekassa ja töötukassa on 2018. aasta lõpu seisuga riigikassase likviidusreservi hoiule andnud oma reserve summas 981 miljonit eurot. Sõerd märkis, et likviidsusreservist on aga alles vaid 676 miljonit eurot, mille hulgas on ka 310 miljonit eurot teiste sihtasutuste poolt hoiule antud raha ning ka Euroopa Liidu eelarve raha. „Oleme teadlikud, et alates 2011. aastast hallatakse reserve konsolideeritult ning haigekassal ja töötukassal on hoiule antud rahadele nõudeõigus. Küsimus on selles, miks kulub see raha ära riigi igapäevaste kulude katteks,” lisas erikomisjoni esimees.
Sõerdi hinnangul peaks Rahandusministeerium olukorda selgitama, miks kulutab riik reserve oma igapäevasteks kuludeks. „Oleme istungile kutsunud rahandusministri, et teada saada, kui pikaks ajaks jätkub reserve sellise praktika jätkumisel ning kui palju tuleb tulevikus võtta välislaenu, et vajadusel haigekassale ja töötukassale nende riigikassasse hoiule võetud raha tagasi maksta,“ ütles Sõerd.
Sõerdi sõnul ei ole reservide kasutamine riigi likviidsusprobleemide lahendamiseks ka formaalselt kooskõlas Eesti Haigekassa seaduse ja töötuskindlustuse seadusega. Ta märkis, et seadused lubavad raha üksnes hoida, aga mitte kasutada igapäevakulude katteks ning ministril tuleb algatada eelnõu, mis selle vastuolu seadustes lahendaks. „Kuid pigem on küsimus sisuline ehk et miks reservid vähenevad ja miks pole keskvalitsusel oma likviidsusreservis järel muud kui teiste isikute poolt hoiule antud raha,“ sõnas Sõerd.
Erikomisjoni liikme Inara Luigase sõnul on arutelud riigi rahavoogude parema juhtimise ja kasutamise üle teretulnud. „Erinevalt erikomisjoni esimehest ma olukorda nii tumedates värvides ei näe,“ ütles Luigas.
