Esmaspäevase seisuga oli AS-i Estonian Air pankrotimenetluses esitatud nõudeid 120,9 miljoni euro eest, nende seas 180 töötaja nõudeavaldust kokku 3,6 miljoni euro eest ning 156 reisija pretensiooni summas 40 300 eurot. Pärast nõuete esitamise tähtaega 29. veebruaril on esitatud veel viis nõudeavaldust, haldurite hinnangul võib neid laekuda ka edaspidi.
Haldurite sõnul on töötukassale esitatud avaldus maksejõuetuse hüvitise määramiseks 180 töötaja osas; nende nõuete kogusumma oli 4 miljonit eurot. Töötukassa rahuldas töötajate nõudeid 652 800 euro mahus, rääkisid pankrotihaldurid lennufirma pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul.
Kaitsmisele ei esitatud reisija pretensioone, sest nende nõuete hüvitamiseks on ette nähtud mehhanism, mille järgi makstakse lennuettevõtja klientidele hüvitisi kuni 18 kuu möödudes. Samuti ei pandud esmaspäevasel koosolekul kaitsmisele 10,7 miljoni euro eest nõudeid, mis on esitatud tingimuslikena koos vara välistamise taotlustega. Menetluses on esitatud ka nõudeid, mis seonduvad lennukite tagastamisega ning nõuavad täiendavat kontrolli.
Nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustati pankrotihaldurite algatusel nõudeid kokku 6,7 miljoni euro eest. Summast lõviosa moodustas keskkonnaministeeriumi 6,5 miljoni euro suurune nõue, millele haldurid esitasid vastuväite täies ulatuses.
Keskkonnaministeeriumist öeldi BNS-ile, et 6,5 miljoni euro suurune lubatud heitkoguse ühikute tagastamisega seotud nõue oli esitatud alternatiivse tingimusliku nõudena, mis ei ole praegu aktuaalne.
Tunnustatud nõuetest moodustasid suurima osa riigi nõuded lennufirma suhtes, sealhulgas oli neist suurim majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) detsembris esitatud nõue summas 90,7 miljonit eurot. Lisaks esitas maksu- ja tolliamet (MTA) lennufirma suhtes nõudeid kokku 489 500 euro eest, millele lisandus tingimuslik nõue summas 11 miljonit eurot.
Ettevõtetest esitas suurima nõude Estonian Airi suhtes Skandinaavia lennufirma SAS, mis nõuab Estonian Airilt kokku 6,6 miljonit eurot. Riigile kuuluv AS Tallinna Lennujaam nõuab lennufirmalt 85 700 eurot ning lennujaama maapealse teenindusega tegelev AS Tallinn Airport GH kokku 497 000 eurot. Samuti riigile kuuluv Lennuliiklusteeninduse AS nõuab lennufirmalt 91 100 eurot.
Välismaistest lennujaamadest on Estonian Airi pankrotiprotsessis suurima nõude esitanud Taani lennujaamu käitav Copenhagen Airports A/S, mis soovib saada 89 600 eurot. Pankadest tuli koosolekul kaitsmisele vaid Swedbank AS-i 264 900-eurone nõue; krediidiasutuste nõudeid võib olla ka nende seas, mis esmaspäeval toimunud koosolekul kaitsmisele ei tulnud.
Harju maakohus kuulutas Estonian Airi pankroti välja möödunud aasta 29. detsembril. Jaanuaris toimunud lennufirma võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustasid võlausaldajad Estonian Airi tegevuse pärast pankrotimenetluse lõppu lõpetada.
Estonian Airi toonane ajutine pankrotihaldur Andrias Palmits ütles detsembri keskel BNS-ile, et Estonian Airi pankrotipesast on tõenäoliselt võimalus kätte saada kõige rohkem 9 miljonit eurot.
Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat avalikustas eelmise aasta 7. novembri pärastlõunal Estonian Airi riigiabi uurimise tulemused, mille kohaselt andis Eesti Estonian Airile ebaseadusliku riigiabi ja lennufirma peab selle riigile tagasi maksma.
Valitsus on teinud Estonian Airi kapitalimakseid ja andnud aastatel 2008–2014 päästmisabi korduvate rahasüstidega umbes 130 miljoni euro väärtuses. Euroopa Komisjon algatas Estonian Airile antud toetusmeetmete uurimise 2013. aasta veebruaris. Komisjon kahtlustas, et riigi antud meetmed pole kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadega.
