"Me oleme palunud ka vastavaid tegevusi Nordicalt, äriplaani ja kõike muud sinna juurde," märkis Aas ja lisas, et 31. augusti kohtuotsus, mis puudutab Estonian Airi endiseid töötajaid, võib uue asjaoluna samuti otsust mõjutada.
Majandus- ja taristuministri hinnangul on nii Nordica äriplaan kui ka lennukipark jätkusuutlikud. "Allhanke tegevus selles olukorras on mõistlik tegevus ja samas võimaldab see meil hoida ka nii-öelda tagaust lahti, et juhul kui keegi ei taha siit lennata, siis on meil olemas oma ettevõte, kes saab sellega hakkama," lisas Aas.
Rahandusminister Martin Helme nentis, et kui Nordica tõesti on Estonian Airi õigusjärglane, siis viimase pankrotisummad kukuvad Nordica sülle. "Me ei räägi mitte 30 miljonist, vaid me räägime, ma ei tea, 120 miljonist eurost ja seda ei ole valitsus isegi mitte arutanud," märkis ta.
Valitsus otsustas aprilli lõpus Nordica tulevikuedu tagamiseks suurendada aktsiakapitali ettevõttes 30 miljoni võrra, mis kvalifitseerub riigiabina. Euroopa Komisjon on vastava riigiabi loa selleks ka andnud.
Harju maakohus tegi selle aasta 31. augustil otsuse, mille kohaselt peavad Nordica ja Transpordi Varahaldus maksma õigusjärglastena pankrotistunud Estonian Airi töötajatele välja 2015. aastal maksmata jäänud töötasu.
Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo ütles toona BNS-ile, et ettevõte plaanib otsuse edasi kaevata.
Estonian Air lõpetas tegevuse 2015. aastal pärast seda, kui selgusid Euroopa Komisjoni uurimise tulemused, mille kohaselt andis Eesti Estonian Airile ebaseaduslikku riigiabi.
