Ettevõtetele antud laenude ja liisingute portfelli aastakasv kiirenes juulis 4,9%ni. Aastases võrdluses suurenes enim tööstuse (16%) ja primaarsektori (13,4%, hõlmab põllumajandust, jahindust, metsamajandust ja kalandust) portfell. Mõlema sektori puhul on kasvanud nii investeeringuteks kasutatavate pikaajaliste laenude kui ka käibekapitaliks kasutatavate lühiajaliste laenude maht. Sama moodi nagu viimasel paaril kuul suurenes juulis ka kinnisvara ja ehitussektori portfell. Logistika ja taristu sektori portfell samal ajal veidi kahanes.
Majapidamistele antud laenude ja liisingute portfell kasvas aastaga 1,5%. Kuigi uusi eluasemelaene võeti juulis varasema kolme kuu ja aastataguse ajaga võrreldes ligikaudu 20% rohkem, on eluasemelaenude portfelli aastakasv tänu varasemate laenude tagasimaksmisele endiselt tagasihoidlik (2%). Autoliisingut väljastati majapidamistele juulis varasemate kuude ja aastataguse ajaga võrreldes samuti rohkem. Autoliisingu uusmüügi aastakasv ulatus 5%ni.
Laenutegevust toetavad madalad intressimäärad. Enamiku laenude baasintressimäär 6 kuu Euribor langes juulis 0,3%-ni. Uute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal oli 2,1% ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimarginaal 2,7% – mõlemad jäid viimase kahe aasta keskmise taseme juurde.
Pankade laenuportfelli kvaliteedi paranemine juulis peatus. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht juulis pisut suurenes peamiselt kinnisvara ja ehitussektori tõttu. Pikaajalised viivislaenud moodustasid kuu lõpus 1,8% laenuportfellist (juunis 1,7%).
Hoiuste aastakasv kiirenes 9%-ni. Ettevõtete hoiused suurenesid kuuga 125 miljoni euro ja majapidamiste hoiused 30 miljoni euro võrra. Reaalsektori (ettevõtete ja majapidamiste) hoiused kokku ulatusid juuli lõpuks peaaegu 9,5 miljardi euroni.
Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalendri leiate Eesti Panga veebilehelt.
Taavi Raudsaar,
Eesti Panga ökonomist
