Ettevõtete suurenenud rahastamisvajadusest ja paranenud laenuvõtmisvõimest tulenevalt kasvas ettevõtete võlakohustuste maht mullu 7,3 protsenti.
Eesti ettevõtete võlakohustused suurenesid neljandas kvartalis rohkem kui omakapital. Kui aasta alguses ületas omakapitali kasv veel võlakohustuste kasvu, siis eelmise aasta viimases kvartalis see trend suurema laenukasvu tõttu peatus, märkis Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist Taavi Raudsaar keskpanga teates.
Eesti majandus tervikuna oli nii neljandas kvartalis kui ka aasta kokkuvõttes välismaailma suhtes netolaenuandja. See tulenes keskpanga teatel eelkõige majapidamiste ettevaatlikust finantskäitumisest ja ettevõtete suhteliselt heast kasumlikkusest.
Ettevõtted jätkasid ka möödunud aastal aktiivselt laenamist välismaalt. Välismaalt võetud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade maht kasvas aastaga kokku 16 protsenti ja moodustas aasta lõpuks 35,6 protsenti ettevõtete kõigist võlakohustustest.
Aasta viimases kvartalis panustasid ettevõtete võlakohustuste kasvu väga suures ulatuses ühekordsed suured tehingud transpordisektoris.
Majapidamiste laenukäitumine on endiselt ettevaatlik. Majapidamiste laenukohustuste maht on püsinud viimased kolm kvartalit üsnagi muutumatu. Majapidamiste võlakoormus ehk võla mahu suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) alanes 2012. aasta lõpuks 44 protsendini.
Võrreldes kolme aasta taguse tipptasemega on võlakoormus vähenenud 15 protsendipunkti, jõudes 2007. aasta alguse tasemele.
Netolaenuandmine või -võtmine on perioodi jooksul finantsvarade ja -kohustustega sooritatud tehingute vahe. Kogumajanduse netolaenuandmine või -võtmine näitab, kas riik tervikuna on välismaalt vahendeid kaasanud või neid sinna paigutanud.
