Kuigi paralleelkäibe perioodil on võimalik kauplustes sularahas kroonidega maksta, ei tohiks kaubandusvõrku kasutada suure hulga kroonimüntide realiseerimiseks. Ükski ettevõte peale krediidiasutuste ja Eesti Panga pole kohustatud paralleelkäibe perioodil rohkem kroonimünte vastu võtma kui 20 krooni ulatuses. Krooni pangatähti ollakse kohustatud vastu võtma piiranguteta. Kroonimüntide kokkukogumiseks on kavas korraldada eraldi kampaania 2010. aasta teisel poolel, selle viib ellu pangaliit koostöös kommertspankade ja Eesti Pangaga.
Kahe kassa pidamine muudab müüjate ja kassapidajate töö raskemaks ning võib kaasa tuua senisest pikemad järjekorrad. Kaupluste ja teenindusettevõtete sularahavajadus on eriti paralleelkäibe esimestel päevadel eeldatavalt suurem, asjaomane vajadus tuleb hinnata varakult ning ettevõtjatel tuleb varuda piisavalt euro sularaha.
Õigeaegne valmistumine tagab sujuva ülemineku
Alates aastast 2003 on Eesti Pank valmistunud selleks, et tagada euroraha vastuvõtmine, hoidmine ja käitlemine ning ringlusest kõrvaldatavate kroonide hoidmine, lugemine ja hävitamine toimuks efektiivselt ning turvaliselt. Selleks on Eesti Pank välja töötanud sularahavahetuse plaani, kus on välja toodud sularaha hankimise, eel- ja kaaseeljaotuse ning kroonide ringlusest kõrvaldamise üksikasjad. Krediidiasutustel on valminud eel- ja kaaseeljaotuse esimesed prognoosid ning töö jätkub €-päevani.
Rahavahetuses on kaks võrdset logistilist osa: eurode jaotamine ja kroonide ringlusest kõrvaldamine. Kroonide ringlusest kõrvaldamine algab müntide kogumiskampaaniaga, mille kaudu püütakse vähendada töökoormust vahetusperioodil. Lisaks kavandavad krediidiasutused kampaaniaid, et elanikud hoiustaksid pankadesse võimalikult palju kodudes hoitavast sularahast (mündid ja paberraha).
Vahetusperioodil tagastatakse kroonid kaubandusvõrgu ja pangakontorite kaudu. Paralleelkäibeperioodil on sularahaveo peakoormus kroonivedudel, mille sujuvaks toimimiseks koostavad asjaosalised üksikasjalikud plaanid. Sularahavedude turvalisus tagatakse ühtse plaani alusel, mille töötab välja siseministeeriumi juurde moodustatud töögrupp.
Kaupmeestel ja teistel suurematel sularahakäitlejatel on vaja enne €-päeva valmistuda paralleelkäibe perioodiks ning tagada koostöös oma pangaga piisav varu euro sularaha. Eel- ja kaaseeljaotuse põhimõtete juures tuleb silmas pidada allpool nimetatud asjaolusid.
- Euromündid eeljaotatakse krediidiasutustele kuni 4 kuud enne €-päeva ning rahatähed eeljaotatakse kuni 1 kuu enne €-päeva. Eesmärk on hajutada veokoormust ja tagada euroraha kiire levik kogu Eestis.
- Krediidiasutused võivad euromünte kaaseeljaotada suurematele klientidele kuni 4 kuud enne €-päeva ning rahatähti kuni 1 kuu enne €-päeva
- Väikeettevõtetele võivad krediidiasutused lihtsustatud korras eeljaotada kuni 5 päeva enne €-päeva nii euromünte kui ka rahatähti summas kuni 10 000 eurot. Lihtsustatud kord kehtib ettevõtetele, kus töötab kuni 10 inimest ja mille aastane käive ei ületa 2 miljon eurot.
- Eel- ja kaaseeljaotuse tingimus on, et euro rahatähti ja münte ei jaotata enne €-päeva laiemale avalikkusele.
Mõistagi ei ole ettevõtetel kohustust kasutada kaaseeljaotuse võimalust, sest euro sularaha saab pangaautomaadist ja kroone saab eurodeks vahetada ka pangakontorites. Paralleelkäibe perioodil võib see siiski tähendada pikemaid järjekordi ja ooteaegu, mistõttu ettevõtted peaksid koostöös oma krediidiasutusega varakult hindama, mis on neile sobiv lahendus.
euro.eesti.ee
