Nõukogu otsustas seega kehtestada alates 21. detsembrist põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,50 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,75 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00 protsenti, teatas keskpank.
Märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud inflatsiooniväljavaatest lähtudes tõstab nõukogu intressimäärasid edaspidi eeldatavalt veelgi. Eelkõige leiab nõukogu, et intressimäärad peavad stabiilses tempos veelgi oluliselt tõusma jõudmaks piisavalt piirava tasemeni, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti keskpikaks eesmärgiks seatud 2 protsendi juurde.
Intressimäärade hoidmine piiraval tasemel aeglustab nõukogu selgitusel aja jooksul inflatsiooni, vähendades nõudlust, ning hoiab ära ka inflatsiooniootuste pideva tõusu ohu. Nõukogu edasised intressimääraotsused on jätkuvalt andmepõhised ja neid tehakse igal istungil lähtuvalt olukorrast, kinnitas ECB.
Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli inflatsioonimäär novembris 10 protsenti, mis on veidi madalam kui oktoobris registreeritud 10,6 protsenti. Langus tulenes peamiselt energiahindade aeglasemast inflatsioonist. Toiduainehindade inflatsioon ja hinnasurve kogu majanduses on tugevnenud ja jäävad mõneks ajaks püsima.
Tavatult suure ebakindluse keskkonnas on eurosüsteemi eksperdid oma inflatsiooniprognoose märkimisväärselt ülespoole korrigeerinud. Nende prognooside kohaselt peaks keskmine inflatsioon ulatuma 2022. aastal 8,4 protsendini ning aeglustuma siis 2023. aastal 6,3 protsendile, kusjuures aasta jooksul peaks inflatsioonimäär märkimisväärselt alanema.
2024. ja 2025. aastal peaks keskmine inflatsioon olema vastavalt 3,4 protsenti ja 2,3 protsenti. Inflatsioon ilma energia ja toiduainete hindadeta peaks olema 2022. aastal keskmiselt 3,9 protsenti, hoogustuma 2023. aastal 4,2 protsendini ning aeglustuma siis 2024. aastal 2,8 protsendile ja 2025. aastal 2,4 protsendile.
Käesoleva aasta neljanda kvartali ja järgmise kvartali jooksul võib euroala majandus energiakriisi, suure ebakindluse, üleilmse majandusaktiivsuse raugemise ja rahastamistingimuste karmistumise tõttu aeglustuda. Eurosüsteemi ekspertide värskeima ettevaate kohaselt peaks majanduslangus olema suhteliselt lühiajaline ja leebe. 2023. aastal peaks kasv siiski olema tagasihoidlik ning seonduvaid prognoose on varasematega võrreldes märkimisväärselt allapoole korrigeeritud. Edaspidi peaks kasv praeguste ebasoodsate tegurite taandudes hoogustuma.
Eurosüsteemi ekspertide ettevaate kohaselt peaks majandus kasvama 2022. aastal 3,4 protsenti, 2023. aastal 0,5 protsenti, 2024. aastal 1,9 protsenti ja 2025. aastal 1,8 protsenti.
Keskpanga nõukogu arutas eile ka eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberipositsioonide normaliseerimise põhimõtteid. Alates 2023. aasta märtsi algusest hakkab varaostukava portfelli maht mõõdukas ja prognoositavas tempos vähenema, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta teise kvartali lõpuni ja selle edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul.
Veebruarikuisel istungil teeb nõukogu teatavaks varaostukava varade vähendamise üksikasjalikud parameetrid. ECB nõukogu hindab varaostukava portfelli vähendamise ulatust korrapäraselt, et tagada selle jätkuv vastavus rahapoliitika üldisele strateegiale ja kursile ning säilitada turu toimimine ja kindel kontroll lühiajaliste rahaturutingimuste üle. 2023. aasta lõpuks vaatab nõukogu läbi ka lühiajaliste intressimäärade juhtimise tegevusraamistiku, mis annab asjakohast teavet bilansi normaliseerimise protsessi lõppeesmärkide kohta.
Samuti kavatseb nõukogu reinvesteerida pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.
Nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiast tulenevaid rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavaid riske.
Samal ajal kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud vahendeid, hindab keskpanga nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud toetavad tema rahapoliitika kurssi.
ECB kinnitas ühtlasi, et nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni naasmine 2 protsendi tasemele. Loodud on rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.
