Eeldades poliitikate püsimist, prognoosib Euroopa Komisjon tuleva aasta Eesti SKP kasvuks püsihindades 3,8%, selgub reedel avaldatud komisjoni kevadprognoosist.
Tänavu veebruaris prognoosis Euroopa Komisjon tänavuseks Eesti SKP kasvuks 1,2% ja mullu sügisel 3,2%.
Eesti eksportivad ettevõtted suurendasid mullu oma turuosi, kuid nõrk üleilmne nõudlus võib tähendada tagasihoidlikku ekspordi kasvu tänavu, märgitakse prognoosis. Tuleval aastal peaks SKP kasvu kiirenemist toetama prognoosi järgi ekspordi kasvu taastumine.
Majanduskasvu veab komisjoni hinnangul tugev sisenõudlus. Tarbijausaldus on hakanud viimasel ajal paranema, samuti on viimaste kuude jaemüügistatistika olnud tugev, mis võib tänavuse aastatulemuse teha komisjoni hinnangul "suhteliselt tugevaks".
Tarbimine võib kasvada kolme protsendi võrra nii tänavu kui tuleval aastal. Seda toetab aprillis jõustunud 4,4-protsendiline pensionitõus, samuti langev, kuid praegu veel positiivne säästumäär ja suurenev vabalt kasutatava sissetuleku osatähtsus.
Majapidamiste laenukoormuse vähenemine peaks prognoosi järgi jätkuma, muutes majanduskasvu kestlikumaks, kuid ühtlasi sõltuvamaks väliskeskkonnast.
Inflatsiooni ehk harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi (THI) tõus aeglustub prognoosi järgi tänavu Eestis 3,9%ni ja tuleval aastal 3,4%ni, aeglustumise taga on toiduhindade tõusu järeleandmine. Inflatsiooni veavad komisjoni hinnangul kodukulud ja energiahinnad. Tuleval aastal kergitab inflatsiooni elektrituru avanemine, aasta lõpul peaks kiirenema alusinflatsioon.
Eesti tööpuuduse määr küünib prognoosi järgi tänavu 11,6%ni ja tuleval aastal 10,5%ni võrreldes mulluse 12,5%ga.
Tööpuuduse vähenemist on prognoosi järgi oodata taas tänavu aasta keskpaigast, kuigi palju aeglasemas tempos kui varem. Tööstus pakub eeldatavasti vähem uusi töökohti, kuid palju sõltub sellest, kui kiiresti suudavad tööandjad kasvavate tööjõukuludega kohaneda.
Nominaalpalkade kasvuks ennustab Euroopa Komisjon tänavu 4,4% ja tuleval aastal 5,7% ning reaalpalga kasvuks 0,5% tänavu ja 2,3% tuleval aastal.
Eesti ekspordi kasvuks prognoosib Euroopa Komisjon tänavu 1,4% ja tuleval aastal 5,6% võrreldes mulluse 24,9-protsendise ekspordi kasvuga.
Impordi kasvuks prognoosib komisjon tänavu 2,3% ja tuleval aastal 5,9% võrreldes mulluse 27-protsendise impordi kasvuga.
Mullu 0,6%ni SKP-st ulatunud jooksevkonto ülejääk peaks tänavu asenduma prognoosi järgi 0,3-protsendilise jooksevkonto puudujäägiga ning püsima samal tasemel ka tuleval aastal.
Eesti üldvalitsuse koguvõlg kasvab Euroopa Komisjoni hinnangul tänavu 10,4%ni SKP-st ja tuleval aastal 11,7%ni võrreldes mulluse kuue protsendiga.
Valitsussektori eelarvepuudujääk tuleb prognoosi järgi tänavu 2,4% SKP-st ja tuleval aastal 1,3%. Struktuurne eelarvepuudujääk on prognoosi järgi tänavu 0,8% SKP-st ja tuleval aastal 0,5%. Tsüklite suhtes tasandatult oleks eelarvepuudujääk tänavu 1,8% SKP-st ja tuleval aastal 0,5%.
BNS
