Kõigis EL-i liikmesriikides on enam kui seitse vastajat kümnest mures elukalliduse tõusu pärast: Kreekas arvab nii 100 protsenti, Küprosel 99 protsenti ning Itaalias ja Portugalis mõlemas 98 protsenti küsitletuist.
Eestis peab elukalliduse kasvu suurimaks probleemiks 93 protsenti vastanuist. Hinnatõus, ennekõike energia ja toiduhindade kasv, teeb muret kõigile ühiskonnagruppidele sõltumata soost, vanusest või sotsiaalsest taustast. Lisaks näevad eurooplased ohtudena vaesust ja sotsiaalset tõrjutust - EL-i keskmine on 82 protsenti, Eestis aga 67 protsenti. Ohuna tunnetatakse ka Ukraina sõja võimalikku levikut üle riigipiiride - EL-i keskmine in 81 protsenti ja Eestis 76 protsenti.
Mitmed järjestikused kriisid on oluliselt mõjutanud ka Euroopa leibkondade rahalist olukorda. Peaaegu pooled küsitletud ehk 46 protsenti tunnistasid, et nende elatustase on koroonapandeemia, Venemaa agressioonisõja ja elukalliduse kasvu tõttu juba langenud. 39 protsenti vastanuist märkisid, et nende elatustase ei ole veel langenud, küll aga eeldavad nad, et see juhtub järgmisel aastal. Kasvavatest majandusraskustest annab tunnistust ka see, et 39 protsenti küsitletuist tunnistas, et „enamiku ajast“ või „mõnikord“ on neil raskusi arvete tasumisega. Seda on üheksa protsenti rohkem kui 2021. aasta sügisel.
„Inimeste mure elukalliduse tõusu pärast on arusaadav, sest üha rohkem peresid on hädas, kuidas ots-otsaga kokku tulla. Peame nende aitamiseks kiiresti tegutsema. Tuleb kulud kontrolli alla saada, inflatsiooni pidurdada ja majandus kasvama panna. Meie ülesanne on kaitsta ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid,“ ütles Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola.
Viimaste aastate geopoliitilised kriisid on seadnud kodanikud ja poliitikud silmitsi ülimalt keeruliste väljakutsetega. Kuna inflatsioon on viimaste kümnendite kõrgeim, soovivad kodanikud, et Euroopa Parlament keskenduks võitlusele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega 37 protsendiga. 34 protsendiga in endiselt kodanike jaoks oluline ka rahvatervise kaitse ja 31 protsendiga võitlus kliimamuutustega. Eesti vastajad peavad esmatähtsaks majanduse toetamist ja uute töökohtade loomist 39 protsendiga ning EL-i kaitse ja julgeoleku tagamist 37 protsendiga.
Hiljutised kriisid ja eriti Venemaa sõda Ukraina vastu on kinnistanud kodanike toetust Euroopa Liidule: 62 protsenti EL-is keskmiselt ja 66 protsenti Eestis peab EL-i liikmelisust positiivseks. See on üks kõrgemaid tulemusi alates 2007. aastast. 72 protsenti EL-is keskmiselt ja 83 protsenti Eestis usuvad, et nende riik on EL-i kuulumisest kasu saanud. Ajal, kui sõda on tagasi Euroopa pinnal, leiab 36 protsenti EL-is keskmiselt ja 38 protsenti Eestis, et EL-i liikmelisuse peamine eelis on Euroopa Liidu panus rahu säilitamisse ja julgeoleku tugevdamisse. Sealjuures on see näitaja Eestis aastaga kasvan ud 12 protsenti. Lisaks arvavad 34 protsenti EL-is keskmiselt ja 30 protsenti Eestis, et EL soodustab liikmesriikide vahel paremat koostööd.
