Ühtlasi ei ole võrguettevõtjatel andmeid kinnisvara halduri võrguteenuse lepingus olevate mõõtepunktide taga olevate lõpptarbijate tarbimiskohtade iseloomu ega tarbimiskohtade arvu ja mahu kohta, sealhulgas kas ja kui palju on lõpptarbijateks kodutarbijad.
Seetõttu ei saa ettevõtte sõnul võrguettevõtja võtta mingit vastutust korteriühistu või kinnisvara halduri eest ning anda kompenseerimismeetmete rakendamiseks alusandmed korteriühistu lepinguga kortermajade gaasi tarbivate korterite arvu või kinnisvara halduri haldusel olevate gaasi tarbivate korterite kohta.
Ühtlasi juhib AS Gaasivõrk tähelepanu ka, et maagaasiseaduse ja gaasituru toimimise võrgueeskirja kohaselt AVP-s mõõtepunkti juurde lisatud kaitstud tarbija märge ei anna detailseid andmeid selle kohta, kui palju on konkreetse mõõtepunkti kaudu ühendatud lõpptarbijatest
kodutarbijaid.
AS Gaasivõrk teeb ettepaneku tulevikku vaatavalt kaaluda, kas kaitstud tarbija osas praegune seadusandluses sätestatud andmete kogumine on piisava täpsusega või oleks vajalik ja võimalik ka korteriühistutel ning kinnisvara halduritel süsteemihalduri andmevahetusplatvormile vastav info edastada või AVP-sse lisatakse automaatkontroll, mis kontrollib andmed ehitisregistrist.
See võimaldaks ettevõtte sõnul edaspidi sarnastes olukordades koguda kokku vajalikku infot ja rakendada sarnaseid meetmeid väiksema halduskoormusega.
Lisaks palub ettevõte kirjalikku selgitust detsembris rakendunud meetme osas, kus määruse selgituskirja kohaselt ei kuulu kompenseerimisele selle võrguteenuse eest küsitud tasu, mida võrguettevõtja küsib teiselt võrguettevõtjalt, see on võrguettevõtja osutatud võrguteenus teisele võrguettevõtjale.
