Eesti majandus on praegu tasakaalus ja kõigi Baltimaade seis on ülejäänud Euroopaga võrreldes hea, kuid euroala kriisist tulenevad riskid püsivad, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.
Kasvuplaane pidavale ettevõttele soovitab Hansson "kainet suhtumist, isegi mõõdukalt optimismi". "Hea bilansiga ja kasvaval tegevusalal tegutsevaid ettevõtjaid tasub kindlasti julgustada, sest raha on odav ja tööjõukulud veel kooskõlas tootlikkusega," ütles Hansson neljapäeval Danske Banki korraldatud konverentsil.
Kui ettevõtte bilanss ei ole tugev, tuleb ennekõike tegeleda likviiduspuhvrite suurendamisega, märkis Hansson.
Praegu on euroalal suurim oht Hanssoni sõnul finantsturgude killustatus. "Finantseerimistingimused - raha hind - on eri piirkondades erinev: tugevama majanduspoliitikaga riikides odavam ja nõrgema majanduspoliitikaga riikides kallim," ütles Hansson. "Samas on euroala kokkuvarisemise oht viimastel kuudel vähenenud."
Teine väljakutse on aeglane majanduskasv ja küsimus, kuidas innustada investeerima, märkis Hansson. Euroopa ettevõtete rahastamise kasv on praegu null või väikeses miinuses, kuid Eestis kasvab. "Euroopa pankadel on likviidsust juba piisavalt, ent mõnel juhul on takistuseks madal kapitaliseeritus," ütles Hansson. "Palju sõltub ka ettevõtjatest, kes on suhteliselt konservatiivsed ja ei lähe veel laenu küsima."
Kui Euroopas on Hanssoni sõnul jõulist laenukasvu suure võlakoorma tõttu raske ette näha, siis Eesti ettevõtete laenumaht on viimase nelja aasta jooksul nii palju vähenenud, et on ruumi uueks kasvuks.
Euroala olukorra tulevikku vaatab Hansson enda sõnul "mõõduka optimismiga". "Võrreldes olukorraga üheksa või kaksteist kuud tagasi on olukord palju parem. Eksistentsiaalsed riskid on paljuski maha võetud, riikide valitsused on palju teinud," ütles Hansson konverentsil. Ta märkis, et euroala konsolideeritud eelarvepuudujääk on praegu kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja perifeeriariikide konkurentsivõime paraneb.
Hansson tõi näiteks perifeeriariikide kasvanud ekspordist selle, et ka Tallinna kaubamajadesse on müügile ilmunud Kreeka ja Portugali kaupu, mida varem ei olnud.
"Pole kohta, kus asjad läheksid vales suunas," kommenteeris Hansson. Majanduse languse faasi elasid Balti riigid läbi varem, kuid teistel riikidel on see käes praegu. Eesti ei saanud tema sõnul hakkama kriisi ennetamisega, kuid tuli hästi toime kriisi haldamisega, kuna rasked otsused võeti kiiresti vastu.
Kuigi Lõuna-Euroopa pankadele antud likviidsusabist ei jõudnud suur osa reaalmajandusse, on keskpankadel vähe võimalusi parandada väikeste ja keskmiste ettevõtete finantseerimist, ütles Hansson. Tema sõnul võiks vaadata üle pankade normatiive ja mõelda, kas nende riskikaalud on õiged. Suur osa Euroopa Keskpanga möödunud aastal pankadele antud likviidusabist on juba tagasi makstud, märkis Hansson.
Hanssoni sõnul hakkab muutuma senine praktika lasta kõik pankade probleemid kinni maksta maksumaksjatel. Euroala pangandusliiduga kavandatava pankade kriisilahendusmehhanismi raames kehtestataks võlausaldajate hierarhia Euroopa Liidu direktiividega. Samas oli tema sõnul kahetsusväärne, et Küprose abipaketi esimeses versiooniga oli ette nähtud 100 000 eurost väiksemate hoiuste maksustamine, kuigi see tingimus oli paketis sees Küprose võimude nõudel.
