Samas on vedelkütuste kõrge hinnatase rahvusvahelistel turgudel hakanud järk-järgult mõjutama kaugkütte hinda, mis suurenes kuuga 2 protsenti. Tarbijad tunnetavad küttehindade muutust aga alles sügisel algaval kütteperioodil. Lisaks mõjutas eluasemekulutusi üürihindade tõus, mis annab märku paranevast olukorrast kinnisvaraturul. Majutusteenuste hinnad on viimastel kuudel tõusnud hooajalistel põhjustel, kuid välisturistide kasvanud külastuste tõttu on hinnatõusud olnud tavapärasest mõnevõrra suuremad.
Kuna toit on põhjustanud rohkem kui poole praegusest 5,4-protsendilisest aastasest inflatsioonist, sõltub ka järgnevate kuude inflatsioon suuresti toidu hinnamuutustest. Maailmaturul on toidu hinnad stabiliseerunud, osa kaupade, näiteks suhkru hind on aasta alguse kõrgtasemelt hakanud samuti langema. Lisaks prognoositakse selleks aastaks saagikuse paranemist, mis lubab oodata mitmete toiduainete odavnemist. Seetõttu võib ka inflatsioon alates sügisest aeglustuda.
Eurotsoonis on aastane inflatsioon jätkuvalt kiire, ulatudes maikuus esialgsel hinnangul 2,7 protsendini. Peamiseks inflatsiooniteguriks on energiahinnad, mis on Eestiga võrreldes tõusnud kiiremini. Energiahindade erinevused on tingitud sellest, et aasta alguses langetati Eestis seoses taastuvenergiatasude alandamisega elektri hinda ning vaatamata gaasi hinna kujunemise aluseks olevate vedelkütuste kõrgele hinnatasemele langetati gaasi hinda majapidamistele. Toidutoorme kallinemine on eurotsooni jaehindades avaldunud aga tagasihoidlikumal määral kui Eestis.
Kristjan Pungas
Makromajanduspoliitika osakonna analüütik
Rahandusministeerium
Makromajanduspoliitika osakonna analüütik
Rahandusministeerium
