Inflatsioon on viimastel kuudel stabiliseerunud 3 protsendi lähedal. Kuigi nafta hind on tõusnud viimase kolme ja poole aasta kõrgeimale tasemele, on selle mõju tasakaalustanud toidu hinnatõusu pidurdumine. Nafta kallinemise taga on maailmamajanduse kiire kasvuga kaasnenud suurem nõudlus naftasaaduste järele, lisaks pakkumiste piirangud ning geopoliitiliste pingete suurenemine. Selle mõjul on viimastel kvartalitel nõudlus nafta järele kasvanud kiiremini kui pakkumine.
Toidutoorme hinnad välisturgudel on olnud muutlikud. Pärast möödunud aasta sügisel saavutatud kõrgtaset pöördusid toidu hinnad langusesse ning viimastel kuudel on tugeva nõudluse mõjul taas tõusutrendil. Välisturgudel toimunud vahepealne hinnalangus jõudis siinsetesse jaehindadesse järk-järgult, kajastudes toidu hinnatõusu pidurdumisena poole aasta taguselt 8 protsendilt 3,3 protsendile aprillis.
Teenuste hinnatõus on tänavu olnud tagasihoidlikum kui möödunud aastal. Arvestades hoogsa majanduskasvu jätkumist ning tööjõu nappusest tingitud palgakasvu kiirenemist, võib praegust teenuste 2-protsendist hinnatõusu pidada aeglaseks.
Kuigi euroala majandus kasvas mullu viimase kümnendi kiireimas tempos ning sel aastal oodatakse potentsiaaliülest kasvu, on palgakasvu ning sisemaiste hinnasurvete taastumine olnud aeglane. Inflatsioon on aasta alguses kõikunud 1,1–1,3 protsendi vahel, mis jääb kaugele sihiks seatud 2 protsendi lähedasest tasemest.
Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt tõusevad hinnad sel aastal 2,9 protsenti. Inflatsiooni aeglustumist võib oodata juulis-augustis, kui maksumeetmete mõju hakkab vähenema.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
