Uuringu tellinud Bigbank Eesti juht Jonna Pechter tõdeb, et viimaste aastate inflatsioonilises keskkonnas on arusaam vajadusest oma sääste targalt majandada küll suurenenud, kuid ideaalsest oleme siiski kaugel. „Hea uudis on see, et enam kui neljal viiendikul inimestest on olemas säästud, kehvem aga see, et neist enam kui pooled oma raha majandamisega aktiivselt ei tegele,“ kommenteeris Pechter.
Inflatsioon sööb kasutult seisvaid sääste
Küsitlusele vastanutest kinnitas 82 protsenti, et neil on kogunenud sääste, samas kui 18 protsenti tunnistas, et neil säästud puuduvad. Ligi kuuendikul on sääste alla 1000 euro ja enam kui kolmandikul jääb kogusumma alla 5000 euro. Võrdselt 14 protsendil inimestest on sääste vastavalt 5000 kuni 10 000 eurot, 10 000 kuni 25 000 eurot või üle 25 000 euro.
Kõige sagedasem põhjus, miks raha ei ole arvelduskonto või sularaha asemel paigutatud säästu- või kogumishoiusele, on liiga madal intress. „Täiesti arusaadav, et umbes kolm protsenti aastas teenida võib esmapilgul tunduda tagasihoidlik, kuid igaüks peaks endale teadvustama, et see on siiski kolm protsenti rohkem kui mitte midagi. Tegelikult sööb inflatsioon kasutult seisvaid sääste täpselt samamoodi – pisikeste protsendiampsude haaval,“ rõhutas Pechter.
Ta lisas, et uuringule vastanud Bigbanki hoiustajatest tõi koguni neli viiendikku esile just kõrge teenitava intressi kui peamise põhjuse, miks nad oma raha sinna paigutavad.
„Vahed suhtumises kogumistoodetesse tulenevad ennekõike kas kogemusest või selle puudumisest,“ selgitas Pechter. Tema sõnul märkis kogumishoiust mitteomavatest vastanutest 27 protsenti, et nad eelistavad oma säästudele kiiret ligipääsu, ning 26 protsenti tunnistas, et neil puudub piisav teadlikkus selliste toodete kohta.
„See kattuvus on igati loogiline, sest eri pankade säästuhoiuste ühine joon on see, et raha saab vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta – sageli vaid paari päevaga,“ tõi Pechter välja tarbijate vähese teadlikkuse.
Uuringufirma Kantar EMOR viis uuringu Bigbanki tellimusel läbi eelmise aasta neljandas kvartalis ning Eestis osales selles 1025 inimest.
