Tööjõu-uuringus loetakse põlisrahvastiku hulka kõik Eesti elanikud, kelle vähemalt üks vanem on sündinud Eestis. Kui inimene on sündinud välismaal või on välismaal sündinud tema vanemad, siis on selle uuringu tähenduses tegemist immigrantrahvastikuga.
Rändesaldo ja Ukraina sõja mõju tööturule
Tegemist on tööjõu-uuringuga, seega valimist jäävad välja alla 16-aastased ja üle 74-aastased. Vanuserühmas 16–74 oli 2024. aastal põlisrahvast 784 800 ja immigrantrahvastikku 228 900. Võrreldes aastaga 2018 on põlisrahvastiku osakaal tööhõive uuringu järgi kasvanud 2,4 protsenti ja immigrantrahvastiku osakaal tõusnud 8,7 protsenti.
Kasv kui selline ei tohiks olla üllatav, sest rändesaldo on Eestis positiivne juba 2015. aastast saadik. Nende seas, kes on Eestisse tulnud, on olnud arvestatav hulk tagasipöördujaid ehk siis Eesti taustaga inimesi, kes on tulnud kodumaale tagasi.
Ukraina põgenike efekt on selgelt näha esimese põlve immigrantrahvastiku arvu muutuses. Kui aastal 2012 oli selliseid inimesi 112 100, siis 2024. aastal 143 700, seega 31 600 võrra rohkem.
Esimese põlvkonna immigrantrahvastiku hõive võrreldes 2021. aastaga kasvanud 44 protsenti: 62 800 töötajalt 88 400 töötajale, ehk siis need arvud näitavad selgelt, et valdav osa Ukraina põgenikke, kes siia on jäänud, on integreeritud tööturule.
Põlisrahvastiku hõivatute arv on samal perioodil kasvanud 3,9 protsenti. Küll aga ei ole sama hästi läinud kohalikel mitte-eestlastel: kui vaatame teise põlvkonna immigrantrahvastiku hõive muutust, siis see on aastatel 2021–2024 vähenenud 19,6 protsenti.
Töötus kasvas kriisi järel mõlemas grupis, kuid erinevalt
Kui võrrelda põlisrahvastiku ja immigrantrahvastiku töötust koroonaeelse aja töötusega, siis selgub, et töötus on kasvanud mõlemas grupis. 2019. aastal oli põlirahvastikust töötute arv 23 000 ning immigrantrahvastiku töötus 8300. Aastaks 2024 oli immigrantrahvastiku töötus rohkem kui kahekordistunud kasvuga 107 protsenti ja põlisrahvastiku töötus oli kasvanud 73,5 protsenti.
Kõige rohkem kasvas töötus immigrantrahvastiku naistel ning kõige vähem põlisrahvastiku naistel. Kuna puuduvad esimese ja teise põlvkonna immigrantrahvastiku töötuse andmed, siis ei saa öelda, kuivõrd erines töötus siin juba ennast sisse seadnud immigrantide ja nende järeltulijate seas ning värskete sisserändajate hulgas.
Kui vaadata suhtarve ehk siis tööhõive määra ja töötuse määra, siis erinevus põlisrahvastiku ja immigrantrahvastiku vahel on kasvanud. 2019. aastal oli põlisrahvastiku hõive sisserännanud inimeste hõivest 3,9 protsendipunkti kõrgem ning 2024. aastal oli see vahe 6,4 protsendipunkti. Immigrantrahvastiku töötuse määr oli 2024. aastal 10,5 protsenti ja põlisrahvastikul 6,7 protsenti.
