Inkassoettevõtte andmetel on Eesti keskmine võlasumma 3048 eurot isiku kohta. Eelmisel aastal oli see ligikaudu 2900 eurot, üle-eelmisel aastal 2200 eurot ja 2017. aastal 1600 eurot. Võlasumma tõus on seotud toodete-teenuste hinnatõusu ning kiire palgakasvuga, mis võimaldab inimestel rohkem tarbida ja suuremat krediiti saada, teatas Julianus Inkasso.
Positiivse trendina on firma teatel makseraskustes isikute arv aasta-aastalt aina väiksem. 2022. aastal on vähemalt üks maksehäire 84 090 isikul, eelmisel aastal alla 91 000 ning 2020. aastal oli teada 101 000 maksehäiretega inimest.
Kuigi eelmise aastaga võrreldes on ka viie või enama maksehäiretega isikute arv vähenenud, on siiski enam kui pooltel võlglastel kaks või rohkem maksehäiret ning 15 protsendil võlglastel viis või enam maksehäiret.
Seejuures on võlgnike hulgas jätkuvalt ülekaalus mehed, moodustades võlgnikest 66,7 protsenti. Aastaga on aga naiste keskmine võlasumma võrreldes meestega tunduvalt kasvanud, naistel 295 eurot ja meestel 63 eurot. Meessoost võlgniku keskmine võlgade kogusumma on 3097 eurot ja naistel 2950 eurot.
Kui võrrelda Eesti elanikkonnas kahe suurima rahvusgruppi, eestlaste ja venelaste, jaotust, siis vene rahvusest inimeste osakaal on sellest kogumist 26 protsenti. Küll aga moodustavad vene rahvusest inimesed võlgnike hulgas kolmandiku. Samas on eestlastel aktiivseid maksehäireid rohkem ning võlasummad ühe isiku kohta suuremad, eestlastel 4055 eurot ja venelastel 3394 eurot.
Geograafiliselt on võlgnike osakaal kõige väiksem kahes Eesti suurima rahvaarvuga maakonnas, Harjumaal ja Tartumaal, ning Hiiumaal ja Saaremaal, võttes arvesse maakondade elanike osakaalu rahvastikust. Kuigi Ida-Virumaa elanike seas on võlgnikke geograafilises jaotuses kõige rohkem, on nende võlgade summaline osakaal võrdeliselt kõige väiksem.
Kõige väiksem võlgnike osakaal on kuni 25-aastaste vanusegrupis, moodustades kõigest 4 protsenti kogumist. Kui eelmisel aastal oli võlgnike arv selles vanusegrupis 4045, siis selle aastaga on maksehäiretega inimeste arv kuni 25-aastaste seas langenud 3409 peale.
Kõige nooremate ja kõige vanemate isikute grupis on keskmine võlgnevuse summa märgatavalt madalam kui teistes vanusegruppides. Seejuures on kõige suurem keskmine võlasumma 26–45-aastaste seas.
Kokkuvõtvalt on 2022. aasta märtsi seisuga teada vähemalt 215 787 aktiivse maksehäire olemasolu Eesti eraisikutel. Maksehäiretena ei arvestata parkimistrahve ja prügiveo arveid, sest need ei näita otseselt maksevõimet.
Võlamenetluse alustamisel selgub enam kui pooltel juhtudel, et isikul on juba aktiivne maksehäire olemas, mis viitab Julianus Inkasso sõnul sellele, et krediidiotsuste tegemisel ei kontrollita piisavalt isikute tausta.
