Käesoleva artiklis vaatleme lähemalt investeerimiskonto plusse ja miinuseid, võrreldes neid tavapäraste investeerimisstruktuuridega.

Kokkuvõtlikult – investeerimiskonto pakub eraisikule täiendavaid võimalusi teatud vara reinvesteerimisel oma maksukohustuse edasilükkamiseks. Samas tuleb sellise valiku tegemisel arvestada investeerimiskonto suhtes kehtestatud erisusi, eriti vara tüübi ning geograafilise asukoha piiranguid. Eraisikust investorile, kes tegutseb läbi holding ettevõtte, ei ole eelduslikult mõistlik seda struktuuri asendada investeerimiskontoga. Samas sõltuvalt olukorrast, võib kaaluda holding-struktuuri ning investeerimiskonto eksisteerimist paralleelselt.
Sisuline eelis investeerimiskontoga seoses seisneb võimaluses teatud vara reinvesteerimisel lükata edasi investeeringutelt tulumaksu maksmist. Tulumaksukohustus tekib eraisikul siis, kui tema poolt investeerimiskontolt tehtud väljamaksete summa ületab investeerimiskontole tehtud sissemaksete summat. Ehk, näitlikult lihtsustades, kui investor kannab investeerimiskontole miljon krooni, siis seni kuni ta investeerimiskontolt miljonit krooni välja ei kanna ja raha on n.ö. pöördluses, investoril tulumaksukohustust ei teki.

Tehniliselt on investeerimiskonto nagu iga teine arveldusarve pangas (kas Eesti või EEA + OECD asuvas krediidiasutuses). Investor ei pea avama uut arveldusarvet ja saab kasutada ka olemasolevat arvelduskontot, kuid aruanduse ja maksukohustuse selguse huvides on tagada, et seda arvelduskontot kasutatakse üksnes investeerimistegevuseks ja sellelt ei tehta muid makseid.

Alltoodu on lihtsustatud lähenemine – investeerimisasutuste poolt pakutavaid investeerimislahendusi, mis sobivad konkreetsele eraisikust investorile, on erinevaid, lisaks kehtivad erireeglid füüsilisest isikust ettevõtjatele jne. Andmaks üldist ülevaadet, mis on investeerimiskonto sisulised erinevused võrreldes eeltoodud investeerimisstruktuuridega, oleme võrrelnud investeerimiskontot, investeerimisega läbi varahaldus- ehk holdingühingu ja investeerimisega n.ö. tavalise eraisikuna.

-Märkus 1 – Äriühingute puhul oluline ka tagada netovara säilimine seaduses sätestatud ulatuses
-Märkus 2 – Investeerimiskontol tehtavaid tehingud võib teha üksnes n.ö. finantsvaraga. Üldistades on finantsvara puhul tegemist avalikult kaubeldava või kõrgendatud usaldusväärsusega finantsvaraga, mis on suunatud avalikkusele, näiteks väärtpaber, mida pakutakse või millega kaubeldakse avalikul turul või alternatiivturul, investeerimisfondi aktsiad või osakud, investeerimisriskiga elukindlustus (kindlustus sõlmitud alates 1.augustist 2010.a. ning alusvaraks lubatud finantsvara) jm tulumaksuseaduses toodud loetelu.
-Märkus 3 – väärtpaberid peavad olema emiteeritud „lubatud jurisdiktsioonis“ (EEA ning OECD liikmesriigid). Väljas nt. Venemaa, Ukraina, Valgevene, Gruusia jne. Selliste väärtpaberitega saab tehinguid teha kui vastavas jurisdiktsioonis teostatakse turu üle finantsjärelvalvet ja tehing tehakse läbi “lubatud jurisdiktsioonis” asuva krediidiasutuse, investeerimisühingu või fondivalitseja nende poolt osuttava invetseerimisteenuse osutamise raames