29.11.2017 Kolmapäev
Järgmisel aastal peaks palgakasv mõnevõrra aeglustuma
Täistööajale taandatud keskmise brutokuupalga kasv kiirenes Statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 7 protsendini. Maksu- ja Tolliameti andmed näitasid samuti kiire palgakasvu jätkumist: nende numbrite järgi kiirenes brutopalga kasv 8 protsendini. Maksuameti andmete järgi on palgakasv viimastel aastatel olnud protsentides arvestatuna kiirem palgaskaala alumises otsas, eurodes arvestatuna aga skaala ülemises otsas.
Liis Elmik, vanemökonomist
Foto: Swedbank
Jätkuvalt kiire palgakasvu taga on tööjõupuudus. Teises kvartalis oli täitmata ametikohtade arv viimase üheksa aasta suurim. Tööjõupuudus on äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindusettevõtete hulgas ning poolte ehitusettevõtete seas. Palgataset kergitas ka miinimumpalga märgatav tõus.
Keskmine brutokuupalk tõusis kõigil tegevusaladel peale põllumajanduse. Brutokuupalga aastakasv oli kiirem mäetööstuses ja energeetikas, kus töötasu tõusis nafta hinna madalseisu ajal keskmisest aeglasemalt. Tööjõupuudus toetas palgakasvu info- ja sidevaldkonnas. Vilgas ehitustegevus tõi kaasa palgakasvu kiirenemise ehituses. Riiklikud kokkulepped kergitasid haridustöötajate tasusid. Keskmine palgatase ei muutunud põllumajanduses, kus ettevõtete kasumid on viimastel aastatel oluliselt vähenenud ja vakantside määr keskmisest madalam.
Palgatöötajate ostujõu kasv on sel aastal aeglustunud, kuna hindade tõus kiirenes. Kolmandas kvartalis suurenes hindade muutusega korrigeeritud keskmine netopalk ligi 4%. Ostujõu aeglasem kasv on pidurdanud ka tarbimise kasvu. Selle aasta esimese üheksa kuu jooksul kerkis hindadega korrigeeritud jaemüügi maht vaid 2% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
Majapidamiste finantsseis on reaalse ostujõu kasvu olulisest aeglustumisest endiselt hea. Perede hinnang oma rahanduslikule olukorrale on kõrgeimal tasemel viimase kahe kümnendi jooksul. Hoolimata elavast kinnisvaraturust, kasvavad majapidamiste hoiused endiselt laenudest kiiremini. Oktoobris oli majapidamiste hoiuste maht 9% ja laenude maht 7% suurem kui aasta tagasi.
Järgmisel aastal kiire palgakasv ilmselt jätkub, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada. Hindade muutusega korrigeeritud netopalga kasv peaks järgmisel aastal tänu maksuvaba tulu tõusule oluliselt kiirenema. Nimetatud maksumuudatus peaks samas palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama. Ka miinimumpalga tõus on 2018. aastal maksumuudatuse tõttu varasemast aeglasem. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutokuupalk järgmisel aastal umbes 5% ja hindadega korrigeeritud keskmine netopalk ligi 9%.
