Eriliseks kujunenud suvele ladus vundamendi koroonakevad, mis piirangute tõttu võttis võimaluse jooke pakkuda toidukohtades ning peopaikades. Et kogu müük käis seetõttu kauplustes, tekkis taaranappus ning ettevõtted pidid hakkama välja mõtlema kiireid vangerdusi pakendamises.

A. Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop märkis, et kõik nende tehase liinid töötavad juba mõnda aega ööpäev läbi ning kogu kaup müüakse kohe maha. Sellest hoolimata ei suuda A. Le Coq täiel määral nõudlust rahuldada. «Kui meil on kõigi liinide tootmisvõimsus 12 miljonit liitrit kuus, aga oleme samal ajal müünud 15 miljoni liitri võrra rohkem, siis jääb ilmselgelt võimsusest puudu,» rääkis Noop.

Ka varasemast märkimisväärselt suurem laojääk joodi kuumalaine ajal prognoositust kiiremini ära. Pikaaegne õlletehase juht ei mäleta oma kogemusest aega, mil nende tehas tegi samaväärseid tulemusi. «Eriti suureks hitiks kujunes tänavuste kuumade ilmadega kali. Seda müüsime tavapärasest seitse korda rohkem. Aga jah, see pole päris nii, et teed nipsu ja on valmis,» nentis ta.

Vett on müüdud ligi kolm ja õlut umbes kaks ja pool korda varasemast enam, kirjutab Tartu Postimees. 

AS-i Värska Vesi laovarud lõppesid juba jaanipäevaks. Ettevõtte müügi- ja turundusdirektor Rauno Jõgeva tõdes samuti, et suveks küll valmistuti hästi, kuid ei osatud ennustada sedavõrd pikka kuumalainet. Ka Värska Vesi on nii koduturul kui ka Soomes, Lätis ja Leedus tegemas müügirekordeid ning masinad huugavad täisvõimsusel.  

Müük on hüppeliselt kasvanud ka väiksematel firmadel, paljud tooted lähevad otse liinilt kliendile.

Üle midagi ei ole, pigem on kõike puudu ja ladu tühi, aga see on kõigil hetkel nii,

märkis Pühaste pruulikoja tegevjuht Üllar Kaljurand.

Suvel kasvab ka vaadiõlle müük järsult ja vähemalt pool toodangust läheb pruulikojast välja sel kujul. Siin on probleemiks taas pakendid, sest Pühaste kasutab klassikaliste pestavate tünnide asemel ühekorravaate, mida on nüüd eelnevast raskem tellida. Kaljuranna sõnul tulevad väiketootjad üldjuhul siiski omadega võrdlemisi valutult toime, kuid üleilmne plekkpurkide defitsiit paneb ka neid nuputama ja nipitama.

«Tehased ei saa piisavalt alumiiniumlehti, et purke toota, isegi suurtele firmadele ütlevad head partnerid, et lakkuge panni, me ei saa teie tellimust täita,» kirjeldas Kaljurand. Koostööpartner olevat ka Pühastele öelnud, et pakuvad veel teatud koguse purke, mida on võimalik tellida, ning rohkem sel aastal lootust pole.

«Euroopas on totaalne purgipõud, mis on seotud koroonakriisiga, sest kui restoranid olid kinni, siis kandusid need ostud üle jaekaubandusse ja purkide nõudlus kasvas umbes 30 protsenti,» lisas omakorda Tarmo Noop. «Sellise nõudluse kasvuga ei tule purgitootjad toime.»