"Suuremate lisakulude prioriteet on endiselt palgad ja pension. Pensioni maksuvaba miinimumi tõstmisega 210 euroni me saame hakkama, see ei ole probleem," ütles Ligi BNS-ile.
Ta lisas, et eelarve maht peaks olema paigas. "Kindlasti ei ole ma nõus eelarve suuremaks bluffimisega. Kahjuks arvatakse seda ikka ja jälle, et eelarve võiks suurem olla, aga tulud tuleb realistlikult planeerida," sõnas ta.
Eelarve on rahandusministri sõnul kasvanud vahepeal sellepärast, et valitsus tegeleb maksupettuse vastaste meetmetega. "Eelkõige on probleemiks käibemaks, aga mõningal määral ka kütuseaktsiis," ütles Ligi.
Riigieelarve maht kasvab 2014. aastal üle 400 miljoni euro ehk viis protsenti. Pensionite 5,8-protsendiliseks tõusuks on kate kindlalt olemas, ütles peaminister Andrus Ansip neljapäevasel pressikonverentsil.
Riigieelarve kasv sisaldab ka avaliku sektori palgakasvu. "Palgakasvu protsent võib muutuda, aga läbivalt on see 5,1 protsenti, ministritel säilib võimalus seda oma haldusala piires diferentseerida," lisas Ansip.
Peaministri sõnul on taoline eelarvekasv ka maksimaalne, mida eelarvetulud võimaldavad. Tulusid loodetakse suurendada maksupettuste vähendamisega. "Käibemaksupettuste arv on Eestis täiesti arvestatav, sellega seotud maksuauk on enam kui 200 miljonit eurot ning sellega on seotud omakorda kütuseaktsiisiga seotud pettused," ütles Ansip.
Kuigi majanduse reaalkasv jääb praegu ühe protsendi piirimaile, siis on viieprotsendiline eelarvekasv küllaltki optimistlik, märkis Ansip. Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos lubab tulevaks aastaks 3,6 protsendilist kasvu.
2013. aasta riigieelarve kavandatavad tulud on 7,5 miljardit eurot ja kulud 7,7 miljardit eurot. Valitsussektori eelarve puudujääk on kavandatud 0,7 protsendile sisemajanduse koguproduktist.
Riigieelarve on kavas heaks kiita 24. septembri valitsuse istungil ning anda Riigikogule üle 26. septembril.
