Kuigi nooremas eas ei kiputa üleliia pensionile mõtlema, paneb fondijuht südamele, et just varajane planeerimine on see, mis aitab pensionipõlve muretumaks muuta. Üldjuhul teenivad investeeringud tulu pika aja jooksul ning üllatuste vältimiseks tuleb juba varakult hinnata, kas kogunev summa on tulevikus piisav.
Pensionistrateegia tasub varakult paika panna
Madissoni sõnul ei ole harv juhus, kui inimesed mõistavad alles pensionile jäädes, et nende varasemad kogumisharjumused ei taga soovitud elustandardit. „Eurostati detsembris avaldatud andmetest selgus, et Eestis jätkas 54,9 protsenti inimestest töötamist pärast vanaduspensioni saamist, mis on ühtlasi Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. Üle poole neist teeb seda just rahalistel põhjustel,“ lisas ta.
„Seetõttu tuleb oma pensionistrateegia juba varakult paika panna ja regulaarselt hinnata, kuidas koguneb raha pensionifondi ning millist tootlust see pikaajaliselt anda võiks,“ selgitas Madisson.
„Nagu me praegu näeme, siis lühiajaliselt võivad turud liikuda kiirelt nii üles kui ka alla, aga pensionifondide valikul tasub eelkõige jälgida pikaajalist tootlust. Kuigi varasem tootlus ei garanteeri samasugust tootlust tulevikus, annab see siiski teatava orientiiri, mille põhjal saab teha teadlikumaid otsuseid ja arvutada võimaliku tulevase pensioni suurust.“
Kuna sellised arvutused võivad paljudele osutuda keeruliseks, tasub appi võtta pensionikalkulaator, mis aitab erinevaid tulevikustsenaariume hinnata. Näiteks võimaldab pensionikalkulaator igal huvilisel kontrollida, milline võiks olla tema eeldatav pension, võttes arvesse seniseid kogumisotsuseid ja investeeringute tootlust.
„Arvutused aitavad aru saada, kas praegused sissemaksed on piisavad ja milliseid muutusi võiks teha, et pensionipõlv oleks rahaliselt kindlam,“ sõnas Madisson. Ta lisas, et paljud pensionikalkulaatoris kuvatavad summad võivad esmapilgul tunduda madalad, kuid varajane tegutsemine annab võimaluse olukorda parandada, sest tööle hakkab liitintress.
