Eesti Panga hinnangul on Eestil läinud viimastel aastatel kriisist taastumisega väga hästi, samas ei maksa loota, et mineviku suur kasv taastub, vaid tuleb vaadata realistlikult tuleviku poole, rääkis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik Pärnu finantskonverentsil.
Eesti majanduskasv jääb oluliselt aeglasemaks kui enne kriisi. Pikaajaline oodatav majanduskasv on 3-4 protsenti ning selle eelduseks on Kaasiku sõnul hästi töötav eksport.
"Siiamaani on olnud õnn meie poolel, sest Eesti peamistel kaubanduspartneritel ei lähe halvasti. Põhja pool on küll jahtumine, kuid lõunanaabrid kasvavad kiiresti," selgitas Kaasik väljavaadet.
Kui rahvusvaheliselt eeldatakse pikaajaliseks struktuurseks tööpuuduseks ligi kuus protsenti, siis Eestis võib see olla ligi kümme protsenti. Vaatamata suhteliselt kõrgele tööpuudusele võivad selle langedes hakata tekkima suhteliselt suured palgasurved. Näiteks on kõrgharidusega meestel kasvanud aastaga reservatsioonipalk ligi kolmandiku võrra.
"Meile kui keskpangale tekitab liiga kiire palgakasv muret, kuna see kandub üle inflatsiooni ning eriti teenuste hindadesse," lausus Kaasik. Tema sõnul oodatakse praeguses ettevaates siiski palkade mõistlikku kasvu ehk liiga suurt survet ei ole tekkinud ning inflatsioon jätkab tõenäoliselt alanemist.
Ettevaates on Eesti majanduse suurim väljakutse tootlikkuse kasv. Näiteks Soomes on sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe töötaja kohta 77 000 eurot, kuid Eestis on see 27 000 eurot, mis on 2,9 korda madalam.
"Kui eeldada, et kasvame jätkuvalt Soomest viie protsendipunkti võrra kiiremini, siis peaksime neile järele jõudma ligi 21 aastaga. Samas on nii, et rikkuse suurenedes kasv aeglustub ning paarikümne aastaga järele jõudmine on ilmselt üle jõu käiv," rääkis Kaasik.
Kokkuvõtteks on Kaasiku sõnul maailmamajanduse taastumine toimumas, kuid kahjuks asub Eesti regioonis, kus kasv nii kiire ei ole, mistõttu jääb aeglasemaks ka Eesti kasv.
