Koda toob välja, et näiteks on praktikas väga keeruline kontrollida, kas ettevõtluskonto omanik osutab juriidilisele isikule teenust või müüb talle kaupa. Seega võib esineda juhtumeid, kus tegelikult osutatakse teenust, kuid see vormistatakse maksukohustuse vähendamise eesmärgil kauba müügina, märkis koda kodulehel.
Seetõttu tegi ettevõtjate esindusorganisatsioon rahandusministeeriumile ettepaneku võimaldada uut lahendust kasutada ka juhul, kui inimene osutab teenust mõnele juriidilisele isikule või FIE-le.
Lisaks kirjutas koda, et kui inimestele lubatakse ettevõtluskonto kaudu osutada teenuseid ka äriühingutele, siis on kuritarvituste vältimiseks vajalik vähendada ka 25 000-eurost piirmäära näiteks 10 000 euroni.
"Kuritarvitamise riske aitaks vähendada ka see, kui teenuse osutamisest ja/või kauba müügist laekuvad summad liiguksid pangaülekannetena, mitte sularahas," teatas kaubanduskoja juhatus.
Rahandusminister Sven Sester tutvustas oktoobri alguses plaani luua väikeettevõtluse ergutamiseks ettevõtluskonto süsteem, mis muudaks arveldused riigiga automaatseks ja paberivabaks. Süsteem võiks jõustuda 2018. aasta 1. jaanuarist.
"Meie mõte on luua olukord, kus füüsiline isik saab pakkuda oma teenuseid teisele füüsilisele isikule või kaupa juriidilisele isikule nii, et pole vaja mingisugust arvepidamist. Kõik oleks väga lihtne ja arusaadav," ütles Sester.
