Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete nagu kütuselisandid ja mootorikütus ning keemiatööstuse tooraine ja toodete ehk väetiste ekspordi ja impordi suurenemine, teatas statistikaamet.

Augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 155 miljonit eurot, 2017. aasta augustis oli see 96 miljonit eurot, lisas statistikaamet.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid augustis Soome, mis andis 17 protsenti kogu kaupade ekspordist, ning Rootsi ja Läti, millest mõlema osatähtsus oli 11 protsenti.

Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Lätti mineraalseid tooteid ehk elektrit ja kütuselisandeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, peaasjalikult toorpiima ja õlut.

Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse, kuhu väljavedu kasvas neli korda ehk 58 miljonit eurot, Saudi Araabiasse, kus eksport kasvas 13 miljoni euro võrra, ja Soome, kuhu väljavedu tõusis 12 miljoni euro võrra.

USA-sse kasvas enim elektriseadmete, täpsemalt kommunikatsiooniseadmete, ja mineraalsete toodete, Saudi Araabiasse mineraalsete toodete ning Soome puidu ja puittoodete väljavedu. Enim kahanes eksport Venemaale 13 miljonit euro võrra, sinna vähenes keemiatööstuse toodete ehk tihendussegude ja muude mastiksite väljavedu.

Kaupadest eksporditi augustis kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid – mõlemad moodustasid 15 protsenti kogu kaupade ekspordist – ning puitu ja puittooteid, mitmesuguseid tööstustooteid ning mehaanilisi masinaid, millest kõigi osatähtsus oli 9 protsenti. Enim kasvas mineraalsete toodete väljavedu 28 miljoni euro, mehaaniliste masinate eksport 16 miljoni euro ning keemiatööstuse tooraine ja toodete väljavedu 14 miljonit eurot võrra.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta augustis 71 protsenti kogu kaupade ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes 4 protsenti, kuid reeksport 14 protsenti.

Enim kasvas Eesti päritolu mineraalsete toodete – elektrienergia, raske õli – ning puidu ja puittoodete – okaspuu paberipuit, vineer – eksport. Eesti päritolu toodete osatähtsus oli suurim puidu ja puittoodete ekspordis, kus osakaal ulatus 97 prtosendini, järgnesid mitmesuguste tööstustoodete, paberi ja pabertoodete ning taimsete rasvade ja õlide eksport, kus kõigis jäi osakaal 92 protsendi juurde. Eesti päritolu toodete väljavedu moodustas mineraalsete toodete ekspordist 71 protsenti ning keemiatööstuse tooraine ja toodete ekspordist 5 protsenti

2018. aasta augustis imporditi kõige enam kaupu Soomest, mis andis 12 protsenti kogu kaupade impordist, järgnesid võrdselt 11 protsendiga Leedu ja Venemaa. Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Leedust mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, Venemaalt mineraalseid tooteid ning keematööstuse toorainet ja tooteid.

Kõige rohkem suurenes import Venemaalt, kust sissevedu kasvas kaks korda ehk 72 miljonit eurot, Valgevenest, kust import kasvas neli korda ehk 26 miljonit eurot, ja Leedust, kus kasv oli 26 miljonit eurot. Neist kolmest riigist suurenes enim mineraalsete toodete ehk kütuselisandite ja mootorikütuse import.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, mis andis 16 protsenti kogu kaupade impordist, järgnesid 13 protsendiga elektriseadmete ning 10 protsendiga mehaaniliste masinate import. Enim suurenes mineraalsete toodete sissevedu 91 miljoni euro võrra ning keemiatööstuse tooraine ja toodete import 23 miljoni euro võrra.