Kaupmeeste liidu sõnul ei ole direktiivis teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta viidatud soovile valmistoidu ühekorrapakend keelustada, vaid juttu on ainult plastpakendi vähendamisest. Seetõttu on liidu vaates arusaamatu, miks keskkonnaministeerium soovib Eestis nii jõuliselt reageerida ning seda nende sõnul ilma välja pakutud meetmete sisulise analüüsita.
"Direktiivide miinimumnõuetega ülevõtmisel ei eelda hea õigusloome tava mõjuanalüüside koostamist. Antud eelnõu puhul on keskkonnaministeerium minemas palju kaugemale direktiivis sätestatust ja plaanib väga oluliste kaasuvate mõjudega regulatsiooni. Seega on mõjuanalüüsi koostamine hädavajalik, kui ministeerium tõesti soovib nii jõuliselt Eesti toidusektorit ümber korraldada," kirjutas liit ministeeriumile.
Praeguse poodide sisseseadega ei ole liidu sõnul võimalik eelnõu nõudeid täita, seega olulisi ümberkorraldusi tuleks teha kõigis kauplustes, sealhulgas vahetada kaupluste mööblit ja tehnikat, juhul kui korduskasutuskarbi mõõtmed või kuju olemasoleva veotaaraga ei sobitu, uuendada transporditaarat, ning soetada kauplustesse desinfitseerimismasinaid.
"Need investeeringud ei tehta paariaastase horisondiga. Kaupluste investeerimistsüklid on 7–13 aastat, mistõttu üleminekuperiood korduskasutuslahenduste pakkumisele peab olema igal juhul pikem, kui eelnõus pakutud neli aastat, et uute lahenduste ja nõuetega oleks võimalik mõistlikult etteulatuvalt arvestada," toonitas liit.
Samuti märkis esindusorganisatsioon, et mitte ükski praegu Eesti turul toidukarpide taarat pakkuvatest ettevõtetest ei ole testimisfaasi läbinud ja seega oma toimimise efektiivsust ega keskkonnamõju hinnata saanud. Kaupmeeste liidu liikmete läbiviidud tarbijatestide tulemused on organisatsiooni sõnul olnud mitterahuldavad.
Seega tuleks liidu sõnul tarbijale ühekordse pakendi lauskeelu asemel jätta kolm võimalust: osta toitu ja jooki enda pakendisse; selle puudumisel osta toitu ja jooki poes, restoranis või e-kanalis pakutud korduskasutuspakendisse; või osta toitu nagu praegugi ühekorrapakendisse makstes pakendi eest miinimumhinna.
Viimase võimaluse kasutamist võiks liidu vaates vähendada muu hulgas läbi progresseeruva hinnatõusu ja tarbijahariduse.
Kaupmeeste liit leiab ka, et ministeerium ei ole eelnõuga järginud võrdse kohtlemise põhimõtet, seades toidutööstused ühekorrapakendi vähendamise kohustusest täielikult vabastamisega eelisseisu teiste valmistoodete müüjate ees. Näiteks kohvikud, restoranid ja kulinaarialetid ning joogiautomaadid jaekaubanduses.
Keskkonnaministeerium läheks toidutööstuste erikohtlemisega liidu sõnul vastuollu ka ülevõetavas direktiivis sätestatud mittediskrimineerimise põhimõttega.
Nii tekiks turumoonutus, kus kulinaarialettides pakendatav toit ei suuda enam konkureerida eelpakendatud toiduga ning turg suunatakse majandusliku stiimuliga suurema ettepakendamise suunas,
kirjutas liit.
Seega teeb liit ettepaneku, et ministeerium kehtestaks jaekaubanduse kulinaarialettides pakendatavatele toitudele samad nõuded, mida ta kehtestab eelpakendatud toidule, kas jättes kulinaarialetid plastpakendi vähendamise meetmete paketist välja kuni turul on valmisolek edasi liikuda pakendi vähendamisega ka toidutööstustes; kehtestades ühekordsele plastpakendile plastimaksu 0,01 eurot pakendi kohta; või kehtestades ühekordsele plastpakendile miinimumhinna 0,05 eurot.
"Plastimaks peaks kehtima vaid plastist ühekorrapakendile, tulu tuleks riigikassasse ja saadud raha võiks riik suunata korduskasutuspakendi süsteemi ülesehitusse ja rahastusse, jõudmaks kiiremini toimivate siseriiklike lahendusteni," selgitas liit ettepanekut.
Välja pakutud miinimumhind kehtiks nii eelpakendatud valmistoidule kui kulinaarialettides müüdavale toidule ning pakendit turule panevad ettevõtted saaksid kasutada seda raha korduskasutuslahenduste praeguse kõrge hinna subsideerimiseks. Riik meetme pealt tulu ei teeniks. "Samas 0,05 eurot on kindlasti piisav summa, et mõjutada tarbijakäitumist korduskasutuspakendi eelistamise suunas," leiab liit.
Lisaks toodud murekohtadele on kaubandussektori hinnangul süsteemi toimimiseks vajalik riiklikul tasemel juhitud korduskasutuspakendi standardit ning korduskasutuspakendi taristu loomise toetamist.
