Eesti ettevõtted ega avaliku sektori asutused pole euroala keskpanku ühendava eurosüsteemi hinnangul valmis üleminekuks Euroopa ühisele pankadevahelisele SEPA maksete standardile ning ettevalmistusi õigeaegseks üleminekuks pole veel alustatud.
Ettevõtted ja avaliku sektori asutused peaksid Euroopa ühisele pankadevahelisele SEPA maksete standardile ülemineku planeerima juba tänavu aasta kolmanda kvartali lõpuks, soovitab eurosüsteem oma raportis. Kõigi teiste euroala riikide ettevõtete ja avaliku sektori ettevalmistatus uuele standardile on raportis esitatud ülevaate järgi parem kui Eestis.
SEPA-maksetele ülemineku tähtaeg on tuleva aasta 1. veebruar, kuid ettevõtetele ja tarbijatele kehtib Eestis üleminekuperiood 2015. aasta 1. veebruarini, kui võib kasutada seniseid kontonumbreid pikemate IBAN-formaadi kontonumbrite asemel. Samuti peaksid ettevõtted uuendama oma pangaga liidestatud raamatupidamistarkvara hiljemalt 2015. aasta 1. veebruariks.
Praegu vastavad SEPA standardile kogu Eesti makseliiklusest ainult piiriülesed euromaksed Euroopa majanduspiirkonnas, märkis Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Rainer Olt eile peetud konverentsiettekandes.
Varasem üleminek aitab vältida võimalikke riske ja takistusi, mis võivad hilisemal üleminekul ette tulla, märkis Olt. Näiteks ei pruugi IT-ettevõtted suure nõudluse tõttu olla võimelised arendusi õigeaegselt tegema. Samuti ei pruugi pangad suuta vajaminevaid testimisi õigeaegselt läbi viia.
Eesti pangad peaksid eurosüsteemi hinnangul üleminekuga õigeaegselt hakkama saama. Eurosüsteemi keskpankade hinnangul on õigeaegseks üleminekuks valmis ja ettevalmistused lõpetatud pankadel Soomes, Saksamaal, Luksemburgis, Hispaanias, Austrias, Belgias, Maltal, Sloveenias ja Kreekas. Ettevalmistused käivad ja üleminekuga jõuavad õigeaegselt valmis pangad Eestis, Iirimaal, Prantsusmaal, Itaalias, Küprosel, Hollandis, Portugalis ja Slovakkias.
Kui Eesti läheb tuleva aasta veebruaris üle SEPA maksete standardile, tähendab see otsekorralduste kadumist ja sellega koos suurematele ettevõtetele miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid. Uutele standarditele üleminekuks peavad ettevõtted uuendama raamatupidamistarkvara. Võetakse kasutusele senisest pikemad üle Euroopa ühist standardit jälgivad kontonumbrid ja otsekorralduse asemel tuleb ilmselt hakata kasutama e-arve teenust.
Swedbank on üleminekul arvestanud mitme miljoni eurose investeeringuga, ütles Swedbanki arveldustoodete arendusdivisjoni juht Olavi Lepp möödunud kuul ajalehele Eesti Päevaleht.
"Meie pangana üritame hoida asja nii, et asjad vähemalt halvemaks ei läheks. EL-i eesmärk on soodustada piirideülest äritegevust, seega pikemas perspektiivis peaks ülepiiriline arveldamine lihtsamaks muutuma. Lisaks on turumajanduslik reaalsus see,et ükski kulu ei jää lõpuks ettevõtte, vaid ikka kliendi kanda," ütles Lepp. Swedbanki esindaja ei osanud veel öelda, kas pank tõstab teenustasusid: "Ma ei saa välistada, et SEPA-maksed hakkavad hindu mõjutama, aga praegu meil hinnamuudatusi kavas ei ole."
Eestis on ligi 60 suurettevõtet, kelle otsekorralduste kaudu kogutavad maksed moodustavad pea 96 protsenti kõigi otsekorralduste kogumahust. Need ettevõtted lehe teatel suuremal või vähemal määral ümberkorraldustega SEPA tulekuks juba tegelevad.
Tuleva aasta veebruaris kaob 1,5 miljonit sõlmitud otsekorralduslepingut, mida hakkavad asendama e-arved, selleks aga peavad ettevõtted ja pangad oma süsteeme muutma. Võib tekkida olukord, et ettevõte, kes e-arve süsteemi arendada ei taha, kuid on eelnevalt otsekorraldusmakseid pakkunud, sunnib klienti nüüd raha iga kord eraldi üle kandma.
2014. aasta veebruaris jõustuvad EL-is ühtsed SEPA maksetingimused, et inimesed ja ettevõtted saaksid ühe pangakonto ja maksekaardiga teha euromakseid üle kogu Euroopa. SEPA määrus kohustab pankasid minema üle SEPA maksetele ja pakkuma klientidele võimalust teha makseid igasse Euroopa panka.
