Lepitusorganile esitati möödunud aastal 109 avaldust, mis on üle 50 protsendi enam avaldusi kui aasta varem. Ülemöödunud aastal esitati lepitusorganile 72 avaldust, teatas Kindlustusseltside Liit.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Lauri Potsepa hinnangul on avalduste arv suurenenud, sest teave kindlustuse lepitusorgani tõhususest on enam levinud. "Pea kõik kindlustusvaidlused tulenevad erimeelsustest kahju hüvitamisel. Arvestades, et kindlustusjuhtumeid on igal aastal kümneid tuhandeid, ei saa lepitusasjade arvu kasvust järeldada kindlustusvaidluste arvu kasvu," ütles Potsepp.
Sõidukikindlustuse vaidlusega seoses esitati 47 avaldust, kodukindlustuse vaidlustega seoses esitati 27 avaldust. "Üldiselt vastab see jaotus ka kindlustusteenuse populaarsusele ja kahjude sagedusele," sõnas Potsepp.
Möödunud aastal lõppes 54 protsenti lepitustest edukalt ehk poolte kokkuleppega. "Arvestades, et enne lepitaja poole pöördumist on vaidlejad püüdnud ka ise kokkuleppele jõuda, tuleb tunnustada lepitajate head tööd," rääkis Potsepp. Lepitusmenetluse eelis on ka selle kiirus, keskmiselt vältas kokkuleppega lõppenud lepitus 52 päeva.
Tavalise kindlustusvaidluse summa on 4900 eurot, väikseim kindlustusvaidluse summa oli 200 eurot ja suurim 128 000 eurot.
Kindlustuse lepitusorgan alustas tööd 2011. aastal. Kui organi vahendusel kokkuleppele ei jõuta, on pooltel õigus pöörduda kohtu poole.
Eesti Kindlustusseltside Liit loodi 1993. aastal.
