Krõbedad külmakraadid ja suur temperatuuri kõikumine tõid lõppeva aasta jaanuaris kaasa lausa 37 protsenti rohkem liikluskahjusid kui 2023. aastal. Tänavuse aasta kõige suurem talvine liikluskahju ulatus 130 000 euroni, mille põhjustas veoki ja sõiduauto kokkupõrge. Ligi 126 000 euro suuruse kahju põhjustas buss, mis kaotas libeda tee ja tugeva tuule tõttu juhitavuse. Buss libises kraavi ja põrkas vastu puid. Õnnetuse käigus kukkus ka bussis viibinud reisija, kes ei olnud turvavööga kinnitatud, ning sai kergemaid vigastusi.

Suured kahjud ei piirdunud ainult liiklusõnnetustega

Kui sõidukitega seotud kahjusid registreeritakse ERGO kindlustuses keskmiselt 55 päevas, siis 12. jaanuaril toimus 154 kahjujuhtumit. „Sel päeval oli palju libeduse tõttu teelt välja sõitmisi ja mitme auto omavahelisi kokkupõrkeid.  Näiteks Tallinna ringteel toimus järjestikku mitu õnnetust, milles osales kokku rohkem kui 25 sõidukit. Suuremad kahjud jäid vahemikku 20 000 – 30 000 eurot,“ sõnas ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts.

Selle aasta suurim liikluskahju toimus juunis, kus sõiduauto ja mootorratta kokkupõrke tagajärjel sai mootorrattur raskeid kehavigastusi. „Olenevalt kannatanu tervislikust seisundist ja selle taastumise ajast võivad kahjud koos tulevikus maksmisele kuuluvate summadega ulatuda mitmesaja tuhande euroni,“ lisas Lepvalts.

Suured kahjunumbrid ei piirdunud aga ainult liikluskahjudega, vaid hüppelist tõusu oli näha ka kodukindlustusjuhtumites, mida registreeriti jaanuaris 31 protsenti rohkem kui mullu.

„Krõbedate külmakraadide tõttu oli märksa rohkem torude külmumisest tekkinud kahjusid, mistõttu olid kahjud tavapärasest keskmisest suuremad,“ selgitas Lepvalts.

Lepvaltsi sõnul on kõik suuremad kahjupäevad enamasti seotud selliste ilmaoludega nagu libedus, torm, vihm, äike ja rahe. „Näiteks ootamatult palju kodukahjusid tuli ette ka 1. juunil, mille põhjustas rahe. Tugev rahe tekitas kahjustusi hoonete katustele, mille suuremad kahjud ülatusid 20 000 euroni,“ lisas ta.

Kodukindlustuses põhjustavad suurimat kahju põlengud

Teine kõige kahjuderohkem päev kodu- ja varakahjudes oli augustis, mil Tartut tabas tohutu paduvihm. Suur sademete hulk ujutas üle autoteed ja vett kogunes lühikese ajaga nii palju, et seda tuli ka kaevuluukidest välja. Tavapärase 15 juhtumi asemel registreeriti 6. augustil lausa 49 juhtumit. Kõige kallim veekahju tabas sel päeval üht Tartu muuseumi, mille kahjud ulatusid 50 000 euroni.

Kõige suuremad kahjud kodukindlustuses saavad aga üldjuhul alguse tulekahjust. „Ka sel aastal toimus mitmeid suuri põlenguid, mille kahjud ületasid 100 000 euro piiri. Suurim neist oli elektrisüsteemist alguse saanud tulekahju, mis hävitas elumaja ja põhjustas üle 250 000 euro suuruse kahju,“ ütles Lepvalts.