EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et kodulaenu osas kehtestatud soodustusi on juba küllalt kärbitud. 2006. aasta seadusemuudatusega välistati isiku maksustatavast tulust eluasemelaenult arvestatud intressi mahaarvamise võimalus elamute ja korterite remondiks ning renoveerimiseks võetud eluasemelaenude puhul. Samas on kehtestatud ka mahaarvamise „lagi“, mille kohaselt koos koolituskulude, kingituste, annetustega kokku võib isiku tulust maha arvata kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti maksumaksja maksustamisperioodi tulust. Samuti ei ole alates 2005. aastast kehtiva muudatusega soositud näiteks laste aitamine ehk residendist füüsilisel isikul on õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.
Rüütel ütles, et paraku on amortiseerunud eluasemete arv ikka liiga suur. "Juba need käigud olid riigi poolt väärad, sest paljudel juhtudel oli just tulumaksutagastuse osa määravaks vajalikus mahus eluasemelaenu taotlemisel. Osalt ka seeläbi on majad räämas ja tänavad „uinunud kaunitare“ täis," rääkis Rüütli.
Eelöeldu tõsidust kinnitab Rüütli sõnul statistika, mille kohaselt 2012. aasta jooksul ekpluatatsiooni lubatud elukondlikke ehitusi on kõigest 0,3 protsenti kogu eluruumide pinnast. "Seda on oluliselt vähem, et kasvõi säilitada olemasolevat mahtu, amortisatsiooni see ära ei kata. Kui lugeda elamu elueaks näiteks 90 aastat, siis isegi praeguse taseme säilitamiseks peaks ehitama ja renoveerima ligi kolm korda rohkem," selgitas Rüütel.
Riigi tähelepanu ja kodanikku soosiv suhtumine eluasemepoliitikas on Rüütli kinnitusel tähtis ennekõike ajaloolise paratamatuse tõttu, sest 97 protsenti Eesti elamufondist on eraomanduses. "Uute, maksumaksjale täiendavaid finantskoormisi tekitavate õigusaktide puhul tuleb silmas pidada ka õiguskindluse printsiipi - keskmiseks eluasemelaenu perioodiks on 23-25 aastat," rääkis Rüütel.
EKFL on seisukohal, et sel juhul peab riik tulema välja muu effektiivse meetmega. "Samas mingit vähem kulukat meedet oleks keeruline ette kujutada kui eluasemelaenult tasutud intresside maharvamine isiku maksustatavast tulust. Ühel hetkel on teema ikkagi riigi „kukil“ ja odavamaid lahendusi kuhjuva probleemi lahendamiseks ei paista," lisas Rüütel.
