"Peamise probleemina selle kohustuse puhul nähakse seda, et tarbija võib teadmatusest või ka täiesti juhuslikult tühistada sooritatud tehingu, sest muudatuste kohaselt peab veebileht kohe pärast taganemisnupule vajutamist saatma tarbijale kinnituse ostu tühistamise kohta. Tühistamise tagasipööramine on aga täiendav ajakulu tarbija jaoks ja täiendav halduskoormus ettevõtja jaoks," märgib koja peadirektor Mait Palts majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas.
Ta lisas, et ettevõtjate sõnul on palju lihtsam anda tarbijatele võimalus ostust taganeda näiteks e-kirja teel, mis ei vaja täiendavaid investeeringuid ning mis välistab ka olukorrad, kus ost tühistati tarbija poolt juhuslikult.
Ka kaubanduskoda ei pea sellist kohustust jätkuvalt mõistlikuks samadel põhjustel – ostust tegelikult taganeda soovivate tarbijate hulk on väike ning juba praegu peavad tarbijatele olema kättesaadavad kontaktandmed, mille kaudu tarbijal on võimalik soovi korral ostust taganeda.
Euroopa Liit (EL) plaanib kehtestada tarbijakaitset tõhustava direktiivi, millega muu hulgas soovitakse seada veebikaupmeestele kohustus lisada oma veebilehele taganemisnupp. Tehingust taganemise nupp on link kaupade või teenuste pakkuja kodulehel, millele vajutades saab tarbija esitada tehtud ostust taganemise avalduse. Sisuliselt puudutab see tarbija õigust taganeda väljaspool äriruume tehtud ostust 14 päeva jooksul alates ostu tegemisest, ilma et tarbija peaks taganemist põhjendama. Eestis on see õigus juba sätestatud võlaõigusseaduses.
Ettevõtjate seas koja poolt läbi viidud küsitlusest selgus, et ettevõtjatele tooks taganemisnupu lisamine kaasa ühekordse kulu. "Keskmiselt hindavad ettevõtjad taganemisnupu lisamisega seotud ühekordseid kulusid umbes 5000 euro suuruseks. Lihtsamate lahenduste korral võib kulu olla mõnevõrra väiksem, kuid samas andsid osad ettevõtjad teada, et taganemisnupuga seotud kulud võivad ületada ka 10 000 eurot," märkis Palts.
