Seletatav on see sellega, et liite ja omavalitsusi juhivad ühed ja samad inimesed ning kuna nii liidul kui ka omavalitsusel tuleb juhinduda paljuski samadest nõuetest, on ka nende vastu eksimise põhjused sarnased.
Riigikontroll leidis, et seitsmes maakondlikus liidus oli juhatuse liikmetele, tegevjuhile või töötajatele makstud tasusid või hüvitisi ilma pädeva juhtimisorgani või tegevjuhi otsuseta. Niiviisi makstud tasude ja hüvitiste summa oli liitude peale kokku auditeeritud perioodil ca 60 000 eurot. Üksikutel juhtudel oli tehtud otsuseid osta kaupu või teenuseid iseendaga seotud ühingutelt või siis määrata toetus endaga seotud ühingutele. Puuduste loetellu tuleb lisada ka asjaolu, et alati ei olnud ostude tegemisel järgitud riigihangete seadusest tulenevat hangete head tava ning seitse omavalitsusliitu ei olnud Riigikontrolli hinnangul parimate ostutingimuste saamiseks näinud vaeva otsida mitut pakkujat.
Maakondlike omavalitsusliitude tähtsust maakonna elanike jaoks tuleb aga näha laiemalt kui vaid huvina liitudele usaldatud raha korrektse kasutamise vastu. Liidud on omavalitsuste jaoks võimalus korraldada oma ülesannete täitmist ühiselt ning see peaks aitama parandada ka elanikele osutatavate avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.
Ülevaates maakondlike omavalitsusliitude tegevuse kohta leiab Riigikontroll, et omavalitsuste koostöö maakondliku omavalitsusliidu tegevuse raames on olnud suuresti projektipõhine. Kaalukamaid ülesandeid ei ole liidu korraldada antud. See näitab, et liidud ei ole ka praeguste tingimuste juures kasutanud kõiki võimalusi, ja pakub mõtlemisainet, kuidas omavahelisi kokkuleppeid püsivamaks muuta. Omavalitsusliitude juhtide sõnul on kokkuleppimine probleemiks, samuti muutub omavaheline koostöö raskeks poliitiliste erimeelsuste korral. Seetõttu on omavalitsusliitude juhid tõstatanud liidu staatuse küsimuse avalikus halduses.
Ettepoole vaadates näevad omavalitsusliitude juhid maakondlikku liitu avalik-õigusliku juriidilise isikuna, mille liikmeks olek on omavalitsustele kohustuslik. Omavalitsusliitude juhid tajuvad samuti liidu rolli osalist kattumist maavalitsusega, kes sarnaselt liiduga peab seisma hea maakonna tasakaalustatud arengu eest.
Maakondlike liitude tegevusmahud on rahas mõõdetuna siiski maavalitsustega võrreldes väikesed ning rollikonflikti ulatus ei saa Riigikontrolli arvates olla avaliku huvi seisukohast suur. Tervikpildis on olulisem küsimus, kuidas liite edaspidi paremini rakendada, et jõuda omavalitsuste ülesannetes suurema koostööni. Riigikontrolli arvates vajab omavalitsusliitude kui ühe kõige pikaealisema omavalitsuste koostöövormi tulevik arutelu ja selget väljaütlemist. Ühe variandina pakub Riigikontrolli arvates selleks hea võimaluse „Regionaalarengu strateegia aastani 2022“, mille väljatöötamist on regionaalministri eestvedamisel alustatud.
Riigikontroll soovib rõhutada, et liitude majandustegevuses tuvastatud eksimuste ärahoidmine sõltub töö paremast korraldamisest ja seaduste tundmisest ning see ei ole seotud küsimusega, milline on liitude staatus ja osa avalike ülesannete täitmisel tulevikus. Selleks et tugevdada sisekontrollisüsteemi ja hoiduda vigadest majandusasjades, tegi Riigikontroll maakondlikele liitudele mitmeid soovitusi.
Auditis oli vaatluse all maakondlike omavalitsusliitude tegevus perioodil 2008–2010. Riigikontroll hindas liitude majandustegevuse vastavust olulisematele seadustele ning seda, kas töökorralduses on kasutusele võetud kõik seadusega võimaldatud abinõud, et tagada majandustegevuse õiguspärasus. Samuti uuriti auditis, millised olid sellel perioodil liitude tegevuse eesmärgid, kui palju oli nende elluviimiseks kasutada tööjõudu ja raha, millistes valdkondades ja milliseid tegevusi liidud täpsemalt ette võtsid ning milliste probleemidega oma töö korraldamisel kokku puutusid. Nendes küsimustes ei ole Riigikontroll oma pädevuse piiratusest tulenevalt liitudele hinnanguid andnud, vaid on esitanud aruande esimeses peatükis vaid ülevaate.
Mittetulundusühingu vormis tegutsev maakondlik omavalitsusliit on igas Eesti maakonnas.
Riigikontroll
