Eesti ettevõtluses levinud definitsiooni järgi on krediidipettus olukord, kui isik või ettevõte kasutab teenust või ostab toote ja ei maksa selle eest mitte ühtegi senti. Tegemist on ettekavatsetud teoga – sulil ei ole plaaniski maksta. Pettust tuleks eristada nö päris võlgadest ja paratamatutest makseraskustest.
Krediidiinfo AS andmetel tegelevad ettevõtted krediidipettuste teemaga oluliselt aktiivsemalt kui varem, kogudes krediidiotsuse tegemiseks üha rohkem infot. Ka Elioni riskijuhtimise osakonna juhataja Eva Jakunini sõnul on petturite osakaal võlgnike hulgas kasvanud. “Majanduslangus õpetas inimestele, et võlg on võõra oma ning üldiselt kaalutakse krediidikohustuse võtmist väga hoolikalt. Kuna muude võlgnevuste osakaal on kahanenud, siis paistavad petturlusest tekkinud võlad silma,” toonitas Jakunin.
Krediidipettused leiavad peamiselt aset likviidsema, kergesti rahaks tehtava kaubaga sektorites. Petturite sihik on seatud kütusefirmade, tehnikapoodide ja laenufirmade suunas. Krediidiinfo jälgib igapäevaselt krediiditurul toimuvat – esimene häirekell „heliseb“ juba siis kui ettevõte esitab samaaegselt massiliselt krediiditaotlusi.
Elioni kaupadest on kõrgema riskiga kauplustes ja e-poes järelmaksuga müüdav elektroonikakaup. “Mida väärtuslikum – nii brändi kui hinna mõttes – on krediiti müüdav kaup või teenus järelturul, seda suurem osakaal on ka pettustel,” selgitas Jakunin. “On meie valik, et pakume ka järelmaksuvõimalust.
”Tööriistade rendifirma Cramo Estonia ASi krediidihaldur Hendrik Lepp rääkis, et petturite hulk ei ole küll väga suur, aga ka väheste tekitatud kahju võib olla märkimisväärne. “Seetõttu oleme võtnud tarvitusele hulga abinõusid ja need on end õigustanud,” teatas Lepp. Cramo rakendab tagatisraha ning selle suurus oleneb ka isiku taustast. Rendifirma peab lisaks teenuse eest maksmata jätmise ohule arvestama ka väljarenditud tööriistast ilmajäämise ohuga.
Kuidas pettuseohtu ära tunda?
Erinevaid petuskeeme on palju ning petturid kasutavad neid lühiajaliselt – kuni skeem kaupmeeste poolt läbi hammustatakse. Kui tüüpilise arvamusena on pettusega võitlemine seotud mustade nimekirjade koostamisega, siis tegelikkuses isikud vahetuvad ja muutuvad ning petturid esitavad valeandmeid. Krediidiinfo jälgib häireid ettevõtete normaalses tegutsemises ja käitumises. Selle info põhjal on võimalik panna paika ülevaade krediiditurul toimuvast ja tuvastada koostöös klientidega pettureid paljastavaid mustreid. Krediidiinfo vahetab krediteerijatega vastastikku infot ja jälgib juhatuse/omanike vahetusi ettevõtetes, aadresside muutusi, võltsitud aastaaruandeid. Näiteks on kõrgendatud tähelepanu all ettevõtted, kus makseraskustele on eelnenud juhatuse vahetus, kusjuures eelmine, eeskujuliku äritaustaga juhatuse liige, on määratud ametisse vaid krediiditaotluse hetkeks. Sellistel juhtudel on tõenäoline, et krediiditaotluseks esitatud informatsioon on moonutatud.
Elioni riskijuht Eva Jakunin selgitas, et pettuste ennetamisel tuleb tähelepanu pöörata paljudele teguritele – mida ja kuidas ostetakse, mis on kliendi ajalugu ja milliste ettevõtetega on ta seotud. Seda kõike kokku pannes tekib muster ning kahtluse korral on võimalik kliendilt täiendavat informatsiooni küsida.
Cramo krediidihalduri sõnul ei ole pettuste ennetamine väga keeruline. “Kasutme kõiki seaduslikke vahendeid alates krediidiinfost kuni internetini. Lisaks tegelevad meil klientidega töötajad, kes on töötanud Cramo Estonia AS-s ja selle eelkäijas kokku kümme ja enam aastat ning selle aja jooksul koguneb piisavalt teadmisi ja kogemusi, et minimaliseerida pettuse võimalusi,” toonitas Lepp ka kogenud töötajate olulisust.
Ühiselt sulide vastu
Eesti seaduste järgi ei kvalifitseeru krediidipettused juriidiliselt pettusena, vaid probleemse võlana. Hendrik Lepp rääkis kogemusest, et kui isik on lepingu allkirjastanud siis on tegemist sisuliselt tsiviilõigusliku küsimusega. Politsei neid vaidluste juhtumeid üldiselt ei menetle ja pettust on väga keeruline tõendada.
Jakunini sõnul oleks kõige efektiivsem viis petturite vastu võitlemine nende tegevuse avalikustamine, näiteks märge avalikes registrites, kuid hetkel on eraisiku andmed riigis ebamõistlikult rangelt kaitstud, mis lubabki sulleritel edasi tegutseda. Eriti probleemseks pidas Jakunin levinud karistamatuse tunnet ettevõtluses tegutsevate petturite hulgas – praegu on kogu menetluskulu võlausaldaja kanda, kuna tavaliselt ei ole petturilt midagi võtta. “Kui ettevõte on sihilikult soetatud või loodud petturluse eesmärgil, siis hiljem oma raha tagasi saada on praktiliselt võimatu. Siin võiks küll riik appi tulla, seda nii seadusandluse kui lõivude näol. Teinekord õiglustunne ütleb, et tuleks kohtumenetlust alustada aga rahaliselt ei ole sel mõtet. ” selgitas ta.
Jakunini sõnul on pettustega võitlemiseks oluline esmase ja olemasoleva info kiire töötlemine, müügitöötajate koolitamine ning nende tähelepanelikkuse treenimine. Sageli tuleb esmane hoiatus kogenud müügitöötajalt. „Ideaalis lisanduks siia veel petturite informatsiooni jagamine kaupmeeste vahel ning teadmise juurutamine, et igale kuriteole on seadusest tulenev tagajärg,” rääkis Elioni riskijuht Jakunin.
Pettuste vastu peavad ettevõtted võitlema ühiselt, sest pettur kahjustab kõiki turul osalejaid. Tõsise pettusekahtluse korral, isegi kui puuduvad muud negatiivsed näitajad (nt makseraskused), annab Krediidiinfo ettevõttele negatiivse krediidihinnangu, st et krediiti ei soovitata. Häid tulemusi annab ka maksehäirete süstemaatiline ja korrektne sisestamine Maksehäireregstrisse.
