Piimandussektoril läks väga hästi kuni 2014. aasta hilissuveni, mil Venemaa sanktsioonide kehtestamisega kadus Eesti piimatootjate jaoks üks olulisemaid kaubanduspartnereid. Sellele lisaks kadusid 2015. aasta aprillis Euroopa Liidus (EL) kehtinud piimatootmise kvoodid, mille tõttu piimatootmine kiirelt kasvas ning kokkuostuhinnad alla lõi.
Müük alla omahinna
Kuna enne 2014. aastat oli piimahind hea, olid paljud tootjad teinud investeeringuid ning suurendanud tootmist. Eelpool mainitud sündmused lõid aga jalad alt kogu EL-i piimandussektoril. Laenukoormus ja toodangu ülejääk sundisid toodangut realiseerima sisuliselt ükskõik mis hinna eest. EL-i keskmine piimahind oli näiteks selle aasta mais viimase viie aasta maikuu keskmisest 22% madalam.
Eesti piimatootjate selgitusel kulub piimaliitri tootmiseks 30 senti, sellele lisanduvad kulutused piima töötlemisele, pakendamisele, transpordile jm. Ent juba pea kaks aastat on farmeritele makstud vaid 20–23 senti liitrilt, mis tähendab, et piima müüakse alla omahinna.
Kriis piimandusturul kajastub ka Krediidiinfo koostatud piima- ja piimatoodete tootmisettevõtete 2015. aasta turuülevaates. Selle järgi tegutses turul läinud aastal kokku 279 ettevõtet ning kolme viimase aasta võrdluses on nende arv kahanenud – 2014. aastal 1,7% ja 2015. aastal 3,5%.
Turumaht ehk turul tegutsevate ettevõtete müügikäive moodustas 2015. aastal ligi 360 miljonit eurot. Kui 2014. aastal suutsid piimatootjad turumahtu isegi 5% suurendada, siis 2015. aastal kukkus see lausa viiendiku.
Seejuures on ka käibe kasvatajate hulgas mitmeid ettevõtteid, kelle müügitulu kasv tuli tegelikult tootmise kokkutõmbamisest ja piimakarja mahamüümisest. Paremini läks ainult mõnel nišiettevõttel, näiteks käsitööjäätise tootjatel.
Surve all suurtootjad
Suuremaid piimatööstusi koondava piimaliidu tegevdirektor Tiina Saron selgitas, et väiketootjate müüginäitajad võisid tõesti olla eelmisel aastal head, sest nende olukord ei olnud ilmselt nii keeruline kui suurtootjatel, kelle käekäik sõltub väga palju ekspordist.
Väiketootjate mahud ja tootmiskulud (sh tööjõukulud) on tavaliselt väiksemad ja tooraine hinna järsk langus ei kajastu nii kiirelt toote lõpphinnas.
“Eksporditurgudel aga toimus samal ajal just lõpptoodete hindade järsk langus,” märkis Saron. “Kuna Eesti piimasektori edukus sõltub väga palju ekspordist, siis kõige suurema surve all olidki ekspordile orienteeritud ettevõtted, siseturu ettevõtete jaoks saabus kriis mõningase viiteajaga.”
Saroni hinnangul hakkab 24 kuud kestnud kriis piimanduses siiski lõpuks mööda saama. “Põhi saavutati 2016 suvel, kuid nüüd seoses eksporditurgude paranemisega hakkab ka toorpiima hind Eestis tasapisi tõusma,” ütleb ta. “Kokkuvõtteks võib öelda, et tooraine hinnad tõusevad igal juhul, kuid suure tõenäosusega järk-järgult.”
Ka piimatootjaid-farmereid ühendava tulundusühistu EPIKO juht Märt Riisenberg märkis, et toorpiima kokkuostuhinnad tõusid septembris võrreldes augustikuuga ning tõenäoliselt tõusevad aasta lõpuks veelgi, loodetavalt tasemeni 270–300 eurot tonni eest, mis on võrdne tänaste või ja pulbrite börsihindadega. Siseturuhinnad toimivad inertsiga ning on sunnitud maailmaturu hindasid järgima.
Riisenbergi sõnul jätkub aga tõenäoliselt piimatootmise kontsentreerumine, sest paljud lõpetamisplaaniga farmerid jätsid suvel söödad varumata ning lõpetasid kunstliku seemendamise.
“Kas piimalehmade arvu ja karjade arvu vähenemine vähendab ka üldist piimatoodangut või püsib see endisel tasemel, on raske prognoosida,” lisas ta.
Ka EL-i tasandil soovitakse vähendada piimatootmist ja äsja hakkaski maaeluministeerium vastu võtma taotlusi piimatootmise vähendamise toetuseks.
“Jätke 35-sendine piim letile!”
Riisenberg näeb pikemas perspektiivis Eesti piimatööstuse päästerõngana toorpiima ekspordi asendamist Eestis ümbertöödeldud piimatoodete ekspordiga. Selleks peaks aga lõppema usaldamatus tootjate ja tööstuste vahel, mis kriisi käigus on tekkinud. Teine võimalus oleks Riisenbergi hinnangul luua uus ekspordile orienteeritud farmerite enamusosalusega ekspordile suunatud tööstus.
Nende eesmärkide täitmiseks on tema hinnangul võtmetähtsusega piimatootjate ühistulise koostöö suurenemine, mida praegu pärsivad näiteks otsused, kus väike- ja suurtootjaid kohtleb riik toetuste jagamisel erinevalt.
Küsimusele, kuidas tarbija saaks piimatootjat abistada, vastas Riisenberg, et tarbijate ostueelistused on määrava tähtsusega. “Võimalusel jätke 35-sendine piim poeletile ja ostke Eestis toodetud piimatooteid õiglase hinnaga. Ausa Piima ostmine aitab säilitada Eesti piimatootmist!” lisab ta, viidates Coop jaeketis müüdavale nn fair trade piimale, mille eest makstakse tootjale 10 senti liitrilt rohkem.
