Maksehäireid ehk võlgu tarnijatele esineb vaid 2,6% ettevõtetest ja seda on 0,5% vähem kui aasta tagasi, kuid maksuvõlad on aastaga veidi suurenenud. Mullusega võrreldes on maksuvõlad kasvanud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas ja pea kõigil tegevusaladel.

Suured maksuvõlad mäe- ja töötleval tööstusel

Maksuvõlgade summa on paisunud pea poole võrra ja küündib aktiivsete ettevõtete põhjal 34,6 miljoni euroni. Sektoritest paistab eriti suure maksuvõla kasvuga silma mäe- ja töötlev tööstus, kus maksuvõlg on aastaga pea kolmekordistunud. Samas näiteks kaubandusettevõtete hulgas on olukord märgatavalt paranenud.

„Kui erandid kõrvale jätta, on enamiku ettevõtete tänaste probleemide põhjustajaks nii maailmas kui ka Eestis loodetust  väiksem majanduskasv ja eelkõige nõrgem nõudlus,“ ütles LHV majandusekspert Heido Vitsur. „Ettevõtete jaoks muudab praeguse, niigi keerulise olukorra raskemaks ka see, et palgasurve väheneb vajalikust aeglasemalt ning aastaid kestnud, kuid enamikul juhtudest täitumata jäänud  majanduskasvu taastumise lootuse tõttu pole paljud ettevõtted veel pidanud õigeks või võimalikuks mittevajalikust tööjõust loobuda,“ lisas Vitsur.

Sama leiab ka kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.

„Oma osa on kiirel palgakasvul, mis on viimastel aastatel ületanud tootlikkust. See tähendab, et tööjõumaksude summa on kasvanud kiiremini kui töötajate poolt loodud lisandväärtus,“ selgitas Udras. „Kindlasti saab esile tuua ka sektorispetsiifilisi põhjuseid. Näiteks mäetööstusele on negatiivset mõju avaldanud odav nafta hind. Teatud sektorid (nt põllumajandus, kalandus) on kannatanud aga Venemaa sanktsioonide tõttu.“

Maksuvõla suurenemist võib põhjendada ka maksuhalduri tööga. Maksu- ja tolliameti (MTA) tulude osakonna juhataja Ruth Paade sõnul on maksuvõlgade summa viimasel kolmel aastal kasvanud MTA üksikute suurte maksumääramiste tõttu. „Eelkõige on need seotud kütusesektoriga, kus kriminaalmenetluse tulemusel tuvastati suure maksukahju tekitamine,“ märkis Paade.

Üldiselt ei tähelda maksuhaldur maksudega hädas ettevõtete lisandumist. Paade hinnangul võib statistikat mõjutada see, et raskuste tekkides on ettevõtjad varasemast varmamad võlga ajatama ja see on ka võlasummat kasvatanud. „Oleme maksuvõla ajatamise teenust mugavamaks muutnud ja ajutisi raskusi on võimalik asuda leevendama, kui koostada e-maksuametis ajakava võlgade tasumiseks,“ ütles Paade.

E-ajatamise teenuse pakkumine on sissenõudmise viimase aja suurim muutus ning see on ettevõtjate seas saanud positiivse vastuvõtu. Tasumisgraafikut saab nüüd taotleda juba enne võla tekkimist. Teatud juhtudel saab ajatamise taotluse esitada lihtsustatud korras, millele saab otsuse automaatselt.

„Oleme ka ettevõtjatega suheldes püüdnud selgitada, et ettevõtte likviidsusprobleemi tekkimisel ei ole maksukohustuse edasilükkamine maksumaksja jaoks kõige soodsam lahendus, kuna siis lisandub intressikohustus. Seega soovitame deklaratsiooni õigel ajal esitada ja siis teha e-maksuametis maksuvõla ajatamine või võtta meiega ühendust ja leiame koos mõistliku ja optimaalse lahenduse. Ajatamisega kaasneb ka poole väiksem intress,“ teatas Paade.

Tööstusettevõtetel puudub kindel jalgealune

Viimastel aastatel ei ole töötleval tööstusel väga hästi läinud. Udrase sõnul on müügitulu püsinud enam-vähem stabiilsel tasemel, kuid tööstuse kasumlikkus on langenud. „Näiteks eelmisel aastal vähenes töötleva tööstuse kasum  võrreldes 2014. aastaga 16%. Selle üheks põhjuseks on sisendhindade kallinemine, eelkõige tööjõukulude suurenemine kiire palgatõusu tõttu,“ täpsustas ta.

Vitsur rõhutab aga vähese nõudluse probleemi. „Eesti tööstusettevõtted on pidanud vähest nõudlust viis-kuus korda enam tootmist takistavaks teguriks kui ülejäänuid, sealhulgas ka tööjõu puudust,“ selgitas Vitsur. „Paraku mõjutab oodatust väiksem nõudlus hindu, mis aja möödudes hakkavad järk-järgult vähendama ettevõtete võimet makse tasuda. Ja kuivõrd suur osa ettevõtetest on alanõudlusest tingitud väiksemate tulude all kannatanud juba aastaid, on üsna loomulik, et osa neist on seejuures ammendanud ka võime makse tasuda.“

Kaubandus jõudmas kasvupiiride lähedale

Sama loomulikuks kui probleemide kasvu tööstussektoris, peavad asjatundjad olukorra paranemist kaubanduses.

„Viimastel aastatel on palgakasv Eestis olnud kiire ning tööjõupuudus madal. Seetõttu on kiiresti kasvanud ka eratarbimine. Just kaubanduse lisandväärtuse kasv on olnud viimastes kvartalites Eesti majanduse üheks kasvumootoriks,“ tõdes Udras.

Vitsur täpsustas, et kaubandus on nautinud stabiilset 5-6% kasvu ja koos sellega ka hoogsat laienemist. „Paraku tundub, et ka see sektor on jõudnud või jõudmas oma kasvupiiride lähedale. Peamiseks kasvuvõimaluste aeglustajaks on siin ilmselt kasvav ebakindlus tuleviku suhtes, mis väljendub nii kasvavas säästumääras kui ka suurenenud mures töökoha säilimise pärast,“ nentis majandusekspert.